Tänasest hakkab kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.
Uuendatud seadus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muudatusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutamist, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.
Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, sealhulgas öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks kui 24 tundi, tuleb maaomanikult luba küsida.
Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda või koorida puukoort.
Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigus-, vee-, looduskaitse- ja kalapüügiseadusest ning mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.
Ülevaatlikku artiklit igaüheõiguse muudatuste kohta saab lugeda viimasest Eesti Looduse numbrist ning seadust lugeda Riigi Teatajast.