Meie pensionifond

, vaatleja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emil Rutiku
Emil Rutiku Foto: Artur Sadovski/Postimees

MAAILMAS ON kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse: toit ja energia. Need on riikidevahelised ja -sisesed pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta.

Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada oma ener­gia­vajadusi ilma ümbruskonda hukutamata ning investeerida seejuures tulevikku? Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome me tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks panema meid küsima: kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku?

Meie energiaga varustajad manipuleerivad, öeldes: «Täna annan, homme ei anna!» Ja Euroopa vastab: «Oleme ikka sõbrad! Anna meile energiat!» Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles