Vaba mõte: Stagneerunud revolutsioon

Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas mäletate kuulsat maali, millel endal kõrva peast lõiganud Vincent van Gogh, piip suus, teile otsa vaatab? Või selle teist versiooni, kus müts ja side on samad, aga piipu pole? Van Gogh armastas ennast jäädvustada, ta maalis end kümneid kordi.

XIX sajandi lõpul, kui endast tehtud pilt kanti lõuendile tervist kahjustavate õlivärvidega, kutsuti seda autoportreeks, tänapäeval aga klõpsitakse endast mobiiltelefoniga selfie’sid ehk enekaid. Sisuliselt pole neis kuigi palju revolutsioonilist – vana asi on lihtsalt uue sildi saanud.

Paraku ei tee uus nimi midagi paremaks. Vahel isegi vastupidi. Neljapäeval selgus, et Euroopa Parlamendi liikme Kristiina Ojulandi rajatav partei kavatseb end ristida Ühtseks Eestiks. Pärast seda, kui uudist Postimees online’ist lugesin, tegin samateemalise loo igaks juhuks ka Delfis lahti. Aga ei, tegemist polnud naljaga. Ka teine allikas väitis sama: parteihakatis oli tõepoolest rakendanud oma vankri ette NO99 teatriprojektiga tuntuks saanud sõnapaari.