Kaunis pronksnaine sai ankru tagasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Taastatud «Naine ankruga» kaunistab 1903. aastal siit ilmast lahkunud Hans Sassi viimset puhkepaika. Sassi elu kohta pole Anne Kivi sõnul midagi põhjalikumat teada.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Restauraator-skulptor Paul Uibopuu lõpetas kolmapäeval August Weizenbergi kuju «Naine ankruga» taastamise ning skulptuur jõudis tagasi Viljandi Riia maan­tee surnuaiale.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala


Vandaal rikkus kunstimälestisena arvel olevat hinnalist skulptuuri mullu novembris, et saada kätte metallina vaid mõnisada krooni maksev pronksankur.



Politsei leidis vähem kui kümme kilo kaaluva ankru mõni päev hiljem üles ning õnneks oli see kahjustamata. Talvise külmaga polnud väljas võimalik metallitöid teha ning nii asuski skulptor kuju taastama märtsis.



«Kahjuks tuleb kunstiväärtuste kahjustamist ette üsna sagedasti,» nentis Paul Uibopuu. Paari aasta eest taastas ta Kärstna lõviskulptuuri lõhutud tagumise käpa.



Skulptori hinnangul polnud ankrut taastada väga keeruline, kuid kõige kergemate tööde killast see kindlasti polnud.



«Ankru varre ots oli hirmsasti ära kangutatud ning see tuli väga täpses mõõdus ümber sepistada,» kirjeldas meister. «Mul on hea meel, et sellest asja sai.»


Uibopuu sõnul toob väärtuslik skulptuur välja aegumatu naiseilu paremaid külgi.



Kuju taastamine läks maksma 10 000 krooni ja see summa tuli muinsuskaitseameti eelarvest. Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi sõnul on «Naine ankruga» kalmistu kõige väärtuslikum skulptuur.



«Kunstihuvilistel tasub seda kuju imetlema tulla,» kinnitas Kivi. «See on tõepoolest väga kaunis töö.»



Ta hoiatas, et varastel ei tasu selle kujuga vaeva näha, sest see on seest tühi ja metallikiht on väga õhuke.



«Loodame, et ta jääb nüüd oma kohale püsima,» ütles Kivi. «Kalmistul käies on väga huvitav vaadata hauamonumente ning tahaks teada neid lugusid, mida inimesed on endaga maapõue kaasa viinud. Kalmistud on tõelised kultuurivaramud.»



6. aprillil 1837 sündinud ja 22. novembril 1921 surnud August Ludwig Weizenbergi peetakse eesti rahvusliku skulptuuri loojaks.

Tagasi üles