Kolm aastat tagasi sigines eestlaste sõnavarasse uus mõiste «aprillimäss» ning sõna «pronkssõdur» ei tähendanud enam pelgalt skulptuuri pealinnas Tõnismäel, vaid ideoloogilist sümbolit.
Juhtkiri: Hauarahutus
29. märts 2010, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taas on saabumas aprill ja silmapiiril terendab uus monumendi teisaldamise juhtum. Nimelt taotleb Vene föderatsiooni suursaatkond Kärstna Kabelimäele maetud punaväelaste ümbermatmist ja seda tähistava monumendi Viljandisse toomist.
Õnneks pole sedapuhku rahutusi karta, sest vaevalt Kärstna elanikud hauatähist ja säilmeid kirglikult senisel asukohal hoida tahavad. Samas pole ka kuigi tõenäoline, et Eesti kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjon, kes kõnealust soovi arutab, selle rahuldada otsustab.
Meie ajaloolist tausta arvesse võttes võib arvata, et ükski omavalitsus ei tervitaks innukalt viisnurgaga obeliski oma maale püstitamist. Vene suursaatkonna plaanide järgi sobiks ligi kolmekümne langenu ümbermatmiseks kõige paremini Nõukogude sõdurite ühishaud Uueveskil, mida kunagi tähistas tsemendist sõdur.
Nüüdseks on kunagi pidulikke pioneeririvistusi ja tseremooniaid näha saanud paik tundmatuseni muutunud. Igatahes ei saa jalgradadega platsi puhul rääkida väärikast hauarahust. Küll aga oleks monument uues kohas tähendusrikkam tänu koha rahvarohkusele: mis silma all, see meeles.
Muidugimõista ei too Vene saatkond oma ettepaneku puhul välja ühtki ideoloogilist põhjust ega soovi anda mälestusmärgile suuremat sisu. Nende pressiatašee Maria Šustistkaja väitel on plaani taga puhtpraktilised kaalutlused. Nimelt kardab sõjahaudu hooldav Vene saatkond, et Kärstna kalmu ümber kasvavad põlispuud võivad murduda ja obeliski lõhkuda.
Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi ei pea põhjendust kuigi veenvaks, sest vanade puude murdumise ohust lähtudes tuleks ümber kolida paljud Eesti kalmistud. Ümbermatmise mõtet ei toeta ka kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet, kelle sõnul on niisugused soovid õigustatud täiesti ebasobivas asukohas ja tähistamata matmispaikade puhul.
Esialgu ootab Vene saatkond Eesti riigilt vastust ning kõik on alles pelgalt plaan. Kindlasti oleks kaval rohkem jumet, kui idanaaber sooviks oma langenud matta ümber kalmistule, mitte vilka eluga linnaossa.