/nginx/o/2010/03/15/331921t1h0f71.jpg)
Kuigi teravilja hind jääb ennustuste järgi tänavu madalaks, ei lase Viljandimaa põllumehed end külvi kavandades sellest heidutada.
Põllumehed ei kiirusta külvipinda vähendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viiratsi valla Koorti talu peremees Riho Hint tegi juba möödunud suvel otsuse panna mullusest külvipinnast pool tänavu heintaimede alla. Seega külvab ta teravilja ja rapsi 200—210 hektarile.
«Sügiseks ennustatakse praegusest veelgi madalamat vilja hinda,» teadis peremees.
Samal ajal on väetis talve jooksul tugevasti kallinenud. Riho Hindi hinnangul said need, kes väetise oktoobris ja novembris ära tellisid, tonni umbes tuhat krooni odavamalt. «Ilma väetisteta tuleb saak veelgi väiksem,» pidas ta ostmist paratamatuks.
Hint arvas, et põllumehed jätavad külvist välja ennekõike odra, mis on tema sõnul hetkel põlu all. Koorti talul on seda veel paarsada tonni müümata.
«Seegi on kahe otsaga asi: kui kõik vähendavad odra külvipinda, tuleb sellest puudus ja hind tõuseb,» arvas talunik. «Pealegi ei tea me ette, milliseks kujunevad hinnad Euroopa Liidu turgudel.»
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppetalu direktori Riho Kala sõnul ei saa põllukultuure kasvatades mis tahes suuri muudatusi kergel käel teha.
«Kes on teravilja külvanud, ei hakka ju kehva hinna pärast selle asemel kohe köögivilja kasvatama,» ütles ta. «Vaatame, mida tuleval sügisel ilmselt soodsamalt müüa saab.»
Kala hinnangul on raps üks kultuure, mille kasvatamisele maksab rohkem keskenduda.
Direktori ütlemist mööda tuleb külviplaane tehes vaadata ka seda, milliseks kujunevad põlluharimise kulud. «4600 krooni on kompleksväetiste hinnaks palju, see võiks jääda 2000—2200 krooni tasemele,» lausus Kala.
Taimekaitsevahendite hinnad seevastu on tema arvates normaalsed.
Kolga-Jaani valla Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu nõustus Riho Kala seisukohaga, et praegused madalad hinnad on mööduv nähtus.
«Kui keegi oskaks ette öelda, milline on odra hind 2011. aasta märtsis, võiks ju külvpinda tõesti veidi vähendada,» arutles Laansalu.
«Põllumajanduses on protsessid pikaajalised ja suuri pöördeid teraviljakasvatuses praegu teha ei maksaks.»
Teravilja ja rapsi külvipinda Eeriksaarel siiski mõnevõrra vähendatakse, kuid seda keskkonnasõbraliku tootmise nõuete tõttu, mis näevad ette suuremal pinnal ristiku allakülvi. Teravilja ja rapsi külvatakse umbes 800 hektarile.
Laansalu peab rapsi endiselt kasvatamist väärivaks kultuuriks, sest õlikaalika seemne hind on hea. «Väetiste hinnad on eelmise aasta lõpuga võrreldes kõvasti kasvanud, aga see on igakevadine asi,» lisas talunik.
Tarvastu valla Kabelimäe talu peremees Enno Feldveber pidas tõenäoliseks, et tänavu vähendab odra külvipinda enamik põllumehi, kes seda müügiks on kasvatanud, loomapidajad aga kasvatavad seda söödaviljaks.
«Mina külvan otra poole vähem kui mullu,» lausus Feldveber. Kabelimäel ootavad 500 hektaril kevadet taliraps, -rukis ja -nisu. Kevadel külvatakse 1000 hektarile suvinisu ning 500 hektarile otra ja kaera. Ülejäänud pind läheb ristiku alla või jääb mustkesaks.