Arukas toitumine parandab vähihaige elukvaliteeti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puu- ja köögiviljavalik meie kauplustes on rikkalik, aga haiguse korral peab oskama sealt õigesti valida.
Puu- ja köögiviljavalik meie kauplustes on rikkalik, aga haiguse korral peab oskama sealt õigesti valida. Foto: Ove Maidla ("Postimees")

Vähi puhul eristatakse mitut etappi: aktiivse ravi faas, kosumine ja ravijärgne aeg. Haige peaks igal perioodil toituma nii nagu just siis vaja.

Toitumissoovitused tuleks anda kohe pärast pahaloomulise kasvaja diagnoosimist igale patsiendile individuaalselt. Vähihaigete toitumisnõustamine on osa ravist. Mõnes Põhjamaa haiglas koostatakse kindla vähipaikmega haigetele raviperioodiks eraldi toidumenüü.

Haige peab toitu valima

Oluline on haiget nõustada ning talle selgitada, milline toit on soovitatav ja milline mitte. Näiteks maovähihaigete toitumissoovitused põhinevad eelkõige teadmisel, kui suur osa seedekulglast on haigusest hõivatud või kirurgiliselt eemaldatud. Vältima peaks toite, kus on palju kontsentreeritud magusat (suhkur, mesi, keedised, jäätis ja karastusjoogid).

Operatsiooni järel võib haigetel tekkida rasva ja piima talumatus, vaja võib olla laktoosivabadele piimatoodetele üle minna.

Söögitoruvähihaigetel on soovitatav kasutada kõrge valgu-, madala rasva- ja kõrge süsivesikutesisaldusega toitu. Vältima peaks šokolaadi, alkoholi, kohvi, piparmünti, küüslauku ja sibulat, ka tomatil põhinevad tooted ning apelsinimahl võivad ärritada.

Pea- ja kaelapiirkonna kasvajad põhjustavad sageli raskusi hammustamisel, mälumisel ja neelamisel, mistõttu muudatused on vajalikud eelkõige toidu tekstuuri, temperatuuri, konsistentsi ja toitumise sageduse osas.

Parima ravitulemuse nimel

Ravi ajal aitab sobiv toiduvalik vähendada kõrvalmõjude ulatust ja suurendada ravitoimet, parandades haige prognoosi. Peamiste vähiraviviisidena tuntakse tänapäeval lõikust, kemoteraapiat ja kiiritust.

Aktiivse ravi ajal peab kaloreid saama rohkem, sest haige energiavajadus on suurem. Toitumist mõjutavad keemia- ja kiiritusravi kõrvaltoimed, mistõttu haige toitumisseisund ravi ajal tavaliselt halveneb.

Keemiaravi ajal (näiteks metotreksaadi manustamisel) ei tohiks haige tarbida vitamiinilisandeid, mis sisaldavad suures koguses foolhapet. Samuti on vastunäidustatud foolhapperikaste toitude söömine (petersell, spinat, lehtsalat ja pärm), sest keemiaravi komponendid mõjutavad foolhappe ainevahetust.

Ravi ajal ei tohiks süüa liiga palju antioksüdante (C- ja E-vitamiin), sest kiirituse ja mitme keemiaravi toime põhineb vähirakkude oksüdatiivsel kahjustamisel ning antioksüdantide tarbimine ravi perioodil võib selle mõjusust vähendada. Alkoholi tuleb vältida metotreksaadi ja teiste ainetega tehtava keemiaravi ajal, see võib põhjustada maksa toksilisust.

Haiged, kes saavad kiiritusravi pea- ja kaelapiirkonda, peaksid kindlasti vältima vürtsiseid toite. Alkohol, kohv ja kummelitee on vastunäidustatud. Soovitatav on süüa jäätist, juua kooritud piima ja salveiteed ning tarbida palju vedelikku.

Alakõhu piirkonda kiiritust saavatel haigetel oleks hea süüa banaane, jogurtit, köömneid ja keedetud toitu ning juua salvei- ja apteegitilliteed. Vältida võiks kaunvilju, õunu, pirne, happelisi puuvilju, praetud toitu ja kohvi.

Ravist kosumise ajal on õige toitumise eesmärk aidata kaasa lihaste tugevuse taastumisele ja organfunktsioonide kahjustuste paranemisele.

Tuleks hoiduda kaalukaotusest

Ravi järel on toitumise ülesanne vähendada võimalust, et vähk uuesti arenema hakkab. Näiteks rinnavähi korral on kasvaja uuesti esinemise risk seotud tüseduse, kõrge rasvasisaldusega toidu ning vähese puu- ja juurviljade tarbimisega.

Patsiendid peaksid vähendama küllastatud rasvade tarbimist (punane liha ja rasvased piimatooted), põhilise osa võiksid moodustada monoküllastamata rasvad (oliiviõli, avokaado ja pähklid). Madala rasvasisaldusega toitu söövatel rinnavähipatsientidel on nähtud 24 protsenti väiksemat vähi taasesinemist viie aasta jooksul. Ka eesnäärmevähi taasesinemine on seotud küllastatud rasvade kõrge sisaldusega toidus.

Kaugelearenenud kasvajaga patsientidel ehk niinimetatud parandamatutel haigetel on toitumisravi eesmärk parandada elukvaliteeti ja pikendada elulemust.

Haige peab saama piisaval hulgal kaloreid valkude, süsivesikute ja rasvadena, et säilitada kaalu ja keha toitainete varu. Ainevahetuses toimuvate kasvaja põhjustatud muutuste tõttu suureneb vähihaige energiavajadus ja tekib oht kaalu kaotada. Koekudede massi vähenemine viib aga selleni, et alaneb vastupanu ravile ja lüheneb elulemus.

Vähemalt 22 protsenti vähisurmadest on põhjustatud just haiglaslikust kõhnumisest. Kalaõli sisaldavad dieedid vähendavad haigete kaalukadu, seda tänu õli koostises olevale polüküllastamata rasvhappele eikosapentaanhappele, mis peatab kahheksia, parandab patsientide elukvaliteeti ja pikendab elulemust.

Lastel on kaalukaotust harvem

Kasvajatüübid on lastel täiskasvanute omadest mõnevõrra erinevad. Lastel esinevad vähid on tavaliselt ravile tundlikumad ja tulemus on parem kui täiskasvanutel.

Enamik pahaloomulisi kasvajaid on lastel ägeda algusega, mistõttu on kaalukaotust suhteliselt harva. Alatoitluse tekke risk on seotud kasvaja tüübi ja ravi intensiivsusega. Toitumisalane toetus on ravi ühe osana hädavajalik.

TOITUMISONKOLOOGIA

Toitumisalane sekkumine ja sellesisuline nõustamine on oluline osa vähiravist nii haige seisundit leevendava kui parandava teraapia korral.

Väga oluline on toitumisonkoloogia ennetuslik osa. Õige toitumise ja füüsilise aktiivsusega saab inimene vähi tekke riski tunduvalt kahandada.

Allikas: Katrin Sak

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles