Kopsupõletikuga kaasneb piinav ja tugev köha

Piinav köha on kopsupõletiku puhul peaaegu vältimatu kaaslane. Foto: Elmo Riig

Noor naine, kes oli tükk aega nohu käes vaevelnud, märkas äkki, et ta on ka köhima hakanud.

«Ei tea, kas ongi see hirmus kopsupõletik käes?» käis tal hirmutav mõte peast läbi.

Koledast kopsupõletikust, mis tabab nii noori kui vanu, on ajakirjanduses juba mõnda aega juttu olnud. Et see jutt pole päris laest võetud, kinnitab ka Viljandi perearst Anneli Ots.

«Viimasel ajal on olnud päris mitu sellist juhtumit ja just noortel,» ütleb ta. Ots siiski kahtleb, kas tegemist on just viirusliku kopsupõletikuga, nagu lehed kirjutavad, sest see allub hästi antibiootikumiravile.

Küsimusele, mis võiks haigusele viidata, vastab ta, et eelkõige ikka köha ja palavik, kusjuures tema kogemuste põhjal on köha tugev, lausa piinav. Tema patsientide kopsupõletik olnud määratav juba kuulamisega. «Saadan inimese röntgenisse ja seal on diagnoos kinnitust saanud,» räägib arst.

Anneli Ots rahustab, et paanikaks pole siiski põhjust. «On olnud juhuseid, et inimene natuke köhib, palavikku pole, aga ikka tuleb kopsupõletiku hirmus arsti juurde. Nii hull see asi ei ole,» lausub ta.

Ka Viljandi haigla vanemarst Mai Soots ütleb, et erilist ärevust tunda pole vaja. Mingit erakordset haiguste lainet küll ei ole.

«Sügisel liigub ikka rohkem haigustekitajaid ja kui inimese organism on nõrk, võib kopsupõletik tulla. See on sekundaarne infektsioon.»

Et midagi erilist lahti oleks, ei kinnitanud ka ülikooli kliinikumi pulmonoloogiaosakonna arst-õppejõud Hille Lill. «Ühtegi aktuaalset asja minu praktikas küll praegu ei ole, mille pärast peaks eriliselt muretsema.»

Kopsupõletik

Põhiline kopsupõletiku tekitaja on bakter nimega Streptococcus pneumoniae (pneumokokk). Viimasel ajal on esile kerkinud ka mükoplasma ja klamüüdida.

Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripi-, paragripi- ja adenoviirus.

Tervel inimesel on hingamisteed kõrist allpool steriilsed, sest organismi kaitsesüsteemid (teatud immuunsüsteemirakud, köhimine, aevastamine) aitavad sissehingatud võõrosiseid ja mikroobe kahjutuks teha.

Pneumoonia kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel. Seda võivad põhjustada külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, alkoholism ja kroonilised haigused, samuti immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid.

Haigustekitajad satuvad alumistesse hingamisteedesse neelust või õhust sissehingamisel piisknakkusena.

Lamavatel haigetel soodustab pneumoonia teket vähesest liikumisest tingitud rögapeetus.

Kopsupõletiku puhul esinevad sagedamini palavik, köha koos rögaeritusega, nõrkus, hingeldamine, valutorked ühel rindkere poolel, ulatusliku protsessi puhul hingeldus kopsus.

Bakterite põhjustatud ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindkere poolel. Lisanduvad piinav kuiv köha, nõrkus ja peavalu.

Viirusest põhjustatud pneumoonia võib alata hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ning väikese palavikuga. Esineda võivad ka liigese- ja lihasevalud.

Diagnoosimisel on väga oluline kopsude röntgeniülesvõte. Kuigi kompuuteruuring võimaldab kopsudes olevaid muutusi paremini hinnata, piisab kopsupõletiku diagnoosimiseks tavaliselt röntgenipildist.

Samuti on oluline kopsude kuulamine, et teha kindlaks, kas esineb näiteks räginaid.

Vereanalüüsis võib leida põletikule iseloomulikke tunnuseid.

Pärast kopsupõletiku kindlaks tegemist alustatakse kohe antibiootikumraviga, olenemata sellest, mis on kopsupõletiku tekkepõhjus.

Äge kopsupõletik kestab 3—4 nädalat.

Allikas: internet