/nginx/o/2010/01/13/296136t1h3443.jpg)
POLE JUST palju aega möödas sellest, kui aastavahetusel ja muudel tähtpäevadel kajasid püssipaugud ning lasti üksikuid sõjaväe varudest hangitud rakette. Nüüdseks on ilutulestiku korraldamine tundmatuseni muutunud.
Vello Raus: Iga-aastase ilutulestiku võlud ja valud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakettide mitmekesisus, laskeulatus ja värvikirevus lubavad pakkuda emotsiooniküllast vaatemängu. Nii lapsed kui täiskasvanud naudivad ilutulestiku võlu, seda pelgavad üksnes mõned koduloomad.
SEDAMÖÖDA KUIDAS on paksemaks muutunud rahakott, on aastavahetusel ja teistel pidupäevadel nii tavakodanike kui asutuste taevasse lastavate rakettide hulk aina kasvanud. Neid lennutatakse üles nii koduhoovidest kui asutuste õuedelt.
Suurema ilutulestiku korraldamiseks on omavalitsused kindlaks määranud sobivad paigad. Viljandis on seda viimasel ajal tehtud endise noortevangla territooriumil olevast õunaaiast. Kahjuks ei tea ma, kas siin on veel mõni niisugune ametliku loa saanud koht.
Küll aga on hakanud mind huvitama küsimus ilutulestikurakettide põlemisjääkide keskkonnale ohutusest. Tootjate ja turustajate seisukohalt on kõik muidugi kontrolli all ning tegevus vastab nõuetele.
MINU KÜSIMUSE ajend on asjaolu, et juba mitu aastat järjest on hilissügiseti Viljandis korraldatud ilutulestikutoodete esitlust, kus näidatakse erisuguseid raketitüüpe ja partiisid ning antakse kõlarite kaudu infot. Vaatemäng on aset leidnud kella 18—19.30, seega on pidevat raketisadu poolteist tundi. Oletan, et selle ajaga lennutatakse taevasse märkimisväärne hulk rakette.
Õnneks või kahjuks korraldatakse mainitud tulevärk otse Viljandi järve liivaga kaetud rannaosal Bangalo kohviku kõrval. Täpselt samal alal toimuvad suvel pallimängud ja lasteüritused ning hulk puhkajaid võtab päikesevanni. Samast kohast käiakse järvevees suplemas.
Suuresti samal alal peetakse Bangalo hooaja ava- ja lõpuüritusi, kus samuti on kavas tulevärk. Seega on alust arvata, et aastas lennutatakse Viljandi järve puhkealalt taevasse enam kui tuhat raketti. Nendest tekkinud ained langevad otse vette, murule või liivale. Olenevalt tuulest võivad jääkained sattuda ka 50—100 meetri kaugusele eramute aedadesse ja katustele.
KAS RAKETTIDE põlemisest tekkivad jääkained on keskkonnale ja inimestele ohutud? Miks peab sellist tulevärki korraldama linna põhilisel puhkealal? Mina ja mu mõttekaaslased ootame neile küsimustele asjaosaliste ametkondade vastust.
Oleks ju tore, kui ilu ja võlu kõrval poleks hiljem vaja tunda valu.