Kuidas Mõisaküla nulltee rööbastelt kõrvale juhtida?

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisaküla saatus on kohalikel inimestel südame peal. Esmaspäeval kohtusid Siliina söögimajas Mõisaküla mees Andor-Olari Ilison (vasakult), linnakesest pärit akadeemik Urmas Varblane ja siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuhi Sulev Valner. Üheskoos käidi välja kolm mõtet, mis võiksid Mõisaküla elule kaasa aidata.
Mõisaküla saatus on kohalikel inimestel südame peal. Esmaspäeval kohtusid Siliina söögimajas Mõisaküla mees Andor-Olari Ilison (vasakult), linnakesest pärit akadeemik Urmas Varblane ja siseministeeriumi omavalitsusreformi projektijuhi Sulev Valner. Üheskoos käidi välja kolm mõtet, mis võiksid Mõisaküla elule kaasa aidata. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval kohtusid Mõisakülas majandusteadlane Urmas Varblane ja haldusreformi projektijuhi Sulev Valner, et arutleda linnakese võimaluste üle. Kokkusaamise põhjust võib iseloomustada ladinakeelse küsimusega: quo vadis, Mõisaküla?

Vastuseks, kuhu Mõisaküla läheb, ütles sellestsamast linnakesest pärit akadeemik Urmas Varblane, et nulli suunas. Õnneks on selleni jõudmiseni veel natukene aega ning loodetavasti annab kurssi muuta. Seepärast otsustasidki mehed tuleviku üle aru pidada kohtumisel linnarahvaga, kuhu viimati nimetatuid kahjuks kohale polnud tulnud.

Siseministeeriumi haldusreformi projektijuht Sulev Valner leidis, et reaalsusega tuleb kohaneda ning raudee ja linavabriku järele nostalgitseda ei tasu. «Kunagi oli Mõisakülas mõni tuhat inimest, aga kui praegu on suurusjärk 900 elanikku, siis on ka seda oluline hoida.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles