Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tõnis Kõiv: Rohkem euromiljardeid maaelu tarvis ja kiiremini

Tõnis Kõiv FOTO: AFP / Scanpix

KUIGI VALITSUS seadis juba pool aastat tagasi eesmärgiks eurotoetuste kiirema kasutuselevõtu, ei ole põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis  (PRIA) veel suurt midagi muutunud.


Riigikogu rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli komisjon tegid ühise väljasõiduistungi, et uurida PRIA-s kohapeal euroraha kiirema kasutamise võimalusi. Tutvumiskäigul osales ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.



EESTI SAAB maaelu arengukava meetmete finantseerimiseks aastatel 2007—2013 kokku 14,47 miljardit krooni, millest 2,393 miljardiga on arvestatud tänavuses riigieelarves. Kui taotleja esitab sooviavalduse ja otsus on positiivne, on see kohustav.



Käesoleva aasta jooksul on võetud kohustusi 2,042 miljardi krooni eest ja varasematega kokku on neid 4,2 miljardi krooni eest. Taotlejal on oma kava elluviimiseks aega kaks aastat ja seetõttu on osa eelmistel aastatel võetud rahaandmiskohustusi veel täitmata. Kui plaanitavad tööd on tehtud, maksab PRIA raha välja.



JUULI LÕPUKS oli väljamakseid tehtud 1,21 miljardi krooni eest ning ennustatakse, et nendega jõutakse 2 miljardi kroonini. Vahe eelarves planeerituga on 400 miljonit krooni. Riigikogu rahanduskomisjonis on välja arvutatud, et maksudena jääb sel juhul riigieelarvesse laekumata 83 miljonit krooni. Tekib küsimus, kas kiiremini ei saa.



PRIA on valinud taotluste menetlemiseks säärase tee, et kas või ruudulisel vihikulehel esitatud palve liigitub taotluseks, mis tuleb menetlusse võtta. Asjaajamise käigus kõrvaldatakse puudused ja täidetakse lüngad ehk vormistatakse taotlus.



Kõik see võtab loomulikult kõvasti aega ning kõik teised taotlejad peavad ootama, sest PRIA langetab otsuse kõikide sooviavaldajate kohta korraga. Nii tuleb korrektsel taotlejal oodata kuude kaupa, kuni hooletum oma paberid korda saab.



PARLAMENDIKOMISJONIDE ühisistungil jäi kõlama veendumus, et  asjaajamise korda tuleb muuta: kas asuda otsustama mitmes etapis või jätta suurte puudustega taotlused vastu võtmata.



Praegu kannatavad korrektsed taotlejad, kes peaksid pigem eelistatud olema. Pealekauba on vigadeta taotlusi odavam menetleda — sellega hoiame kokku maksumaksja raha.



EESTI ON seadnud eesmärgi kasutada põllumajandustoetustest ära viimne kui sent, et Euroopa Komisjon riigilt raha tagasi ei nõuaks. See toob aga kaasa suurema bürokraatia: kõik tuleb ju hoida range kontrolli all.



Samas peab nii mõnigi Euroopa Liidu liikmesriik tähtsamaks raha kiiret kasutuselevõttu ja riskib sellega, et osa väljamakstud summat tuleb pärast tagastada. Äärmuslikem näide on Kreeka, kus tagastada on vaja lausa kolmandik toetusraha. Eesti on selles arvestuses esimene: meie tagasimakstavad summad on kõige väiksemad.



Kui Eesti riik pingutab kõigest väest eurole üleminemise nimel, tasub meil kaaluda aastaks-paariks mõningat bürokraatia lõdvendamist, et toetusraha kiiremini käibesse jõuaks. Enamik taotlejaid õnneks ei trikita, liiatigi on PRIA töötajatel juba mõneaastane toetusavalduste läbivaatamise kogemus.



VÄLJASÕIDUISTUNGI päevakorras oli ka teraviljatootjate raske seis. Nemad ootavad pikisilmi, millal Brüsselis otsustatakse sekkumisostu kasuks, et euroliidu liikmesriigid saaksid tootjatelt soetada teravilja riigireservi tarvis.



Ehk nihutaks see praegust turuhinda lähemale sekkumisostu minimaalsele hinnale? Eesti on stardivalmis ja mingit venitamist ei tuleks.



OTSETOETUSTE väljamaksmist on meil plaanis alustada novembri lõpul ning sihiks on seatud sellega valmis saada jõuludeks. Teine võimalus oleks alustada väljamakseid oktoobris, kuid siis tuleks maksta kahes jaos ja teine osa jääks järgmise aasta aprilli- või maikuusse.



Ilmselt on põllumehele kasulikum kogu summa jõuludeks kätte saada.


Üsna üllatav oli kuulda, et see riigikogu komisjonide ühis­istung oli esimene kord, kui parlamendi komisjon PRIA-t külastas.

Tagasi üles
Back