Kiri: 20. augustile ei jagunud tähelepanu

, Tartu rahu eakaaslane ja mitmendat põlve viljandlane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Balti kett oli erakorraline, patriootlik ja tol ajal üsna riskantne üritus. Võtsin ise sellest osa. Mul on kodus ka kitsasfilm, millele võttis selle sündmuse mu kadunud abikaasa.


Masin oli masinas kinni. Imeline oli tagasitee pimedas. Vastu tuli lõputu valgustatud autode kolonn nagu hõõguv ja looklev madu. Oli täiesti loomulik, et selle sündmuse 20. aastapäeva uhkelt tähistati. Vanemad veel mäletavad, noortele oli see põnev elamus.



Mind ajendas pastakat haarama hoopis teine asi. Imestan, miks pöörati nii vähe tähelepanu meie taasiseseisvumispäevale. See päev tõi meile ju tagasi iseseisvuse ja omariikluse.



Tänapäeva noored ei suuda ettegi kujutada, mida tähendab võõrvõimu all elada. Meil on muidugi palju, mille üle nuriseda ja muret tunda, kuid see on loodetavasti ajutiselt nõnda.



Ega ka Pätsi-aegses Eesti Vabariigis olnud kõik üksmeelsed. Riigikogus käis alaline võimuvõitlus. Raske oli 1930. aastate majanduskriis. Aga meil oli ikkagi iseseisev riik — kõigi oma eeliste ja puudustega täpselt nagu praegugi.



Kas peab ootama 20. augusti ehk taasiseseisvumispäeva 20. aastapäeva, et sellele rohkem tähelepanu pöörataks?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles