Elektrienergia üldteenuse marginaal tõusis turu kõrgeimale tasemele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektriarve koosneb kolmest komponendist ja nende kõigi arvutamise alus on tarbitud elektrienergia. Tänapäevalgi on veel kasutusel selliseid nõukogudeaegseid voolumõõtjaid.
Elektriarve koosneb kolmest komponendist ja nende kõigi arvutamise alus on tarbitud elektrienergia. Tänapäevalgi on veel kasutusel selliseid nõukogudeaegseid voolumõõtjaid. Foto: Gert Kiiler

Elektrienergia üldteenuse osutajate keskmine marginaal tõusis juulis eelmise kuuga võrreldes 18 protsenti,näitab sõltumatu võrdlusportaali energiaturg.ee analüüs. Juulis oli üldteenuse keskmine marginaal avatud turul seni kõrgeima hinnaga.

Energiaturg.ee juhtiva analüütiku Pirmin Tamme selgitust mööda saavutas üldteenuse keskmine marginaal turu kõrgeima hinna, sest enamik võrguettevõtjaid hoidis marginaale suvekuudel saavutatud kõrgema hinnataseme lähedal ning lisaks tõstis märkimisväärselt hinda ka võrguettevõtja osaühing Kuvart, kelle hinnatõus oli võrreldes eelmise kuuga 1,39 senti. «Üldteenuse kasutajatel tasuks kaaluda börsipaketi valikut, sest üldteenuse ja börsipaketi ainuke sisuline erinevus on marginaali hinnavahe esimese kahjuks,» lausus analüütik Pirmin Tamm.

Tamme sõnul oleksid võinud üldteenuse ja börsipaketi marginaalide võrdluses viimati mainitu kasutajad saavutada juuli elektriarvel keskmiselt 11-protsendilise hinnavõidu.

Kõige soodsam üldteenuse marginaal oli nii juulis kui eelmistel kuudel võrguettevõtjal Anne Soojus, 0,24 senti ühe kilovatt-tunni kohta koos käibemaksuga. Kõige kallim marginaal oli Kuvartil, 3,10 senti ühe kilovatt-tunni kohta koos käibemaksuga.

Suurematest võrguettevõtjatest oli juulis üldteenuse marginaal kilovatt-tunni kohta kõige madalam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga. Järgnesid Imatra Elekter 0,97-sendise marginaaliga ning Eesti Energia (Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja) 0,98-sendise marginaaliga.

Energiaturg.ee võrdles eraklientide seas kahte seni kõige populaarsemat elektripaketti. Arvutused põhinevad aastasel tarbimisel, kus kahe paketi võrdluses hinnavahede selgitamiseks jagatakse tarbimine kuude kaupa 12 võrdseks osaks. Arvutuste aluseks on võetud eelmise aasta detsembris Eesti Energia 12-kuulisele paketile pakutud fikseeritud elektrihind ja 220 Energia ilma ettemaksuta börsihinnaga marginaali aritmeetiline keskmine, mis Eesti Energia avalike hinnakirjade järgi detsembris oli 5,845 senti kilovatt-tund ja 220 Energial 0,2425 senti kilovatt-tund. Arvutused tuginevad Elektrilevi tüüpkoormusgraafikule ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna juulikuu tunnihindadele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles