Hea aeg siia jääda

Hans Väre Foto: Elmo Riig / Sakala

KUI TÄNAVAKULTUURI festivali «Bash» korraldaja Kris Süld juuli keskel Sakalas teatas, et ei kavatse Viljandist lahkuda, tundus tema lubadus kosutav nagu värske tuuleiil eilses läpatsis. Enamasti pühivad ju andekad ja tegusad noored väikelinna tühjade tänavate tolmu kiiresti taldadelt. Hea veel, kui piirdutakse kodulinnaga, selmet suund otse välismaale võtta.

Ühe ära-ihaluse põhjuse ütlesid noored välja poole aasta eest Ugalas peetud vabariigi aastapäeva aktusel: võib-­olla pole lapsevanemad ja teised täiskasvanud neile piisavalt rääkinud, kui oluline on kodumaa ning et oma riigil ja sünnikohal on väärtusi, mida kusagilt mujalt ei leia. Pigem kipuvad lastele juba lahkunud sugulase või tuttava jutust meelde jääma võõrsil ootavad pudrumäed ja piimajõed, samas kui emigreerumisega kaasnevaid muresid ja raskusi ei taha need läbi elanu naljalt tunnistada.

Lahkumisunistustel on kahtlemata ka asised ajendid. Palgad on rikkamates riikides kõrgemad kui meil ja suurlinnades on meelelahutuseks paremad võimalused. Karjäärilootustest, mis elu alustades paratamatult meeles mõlguvad, pole mõtet rääkidagi.