Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/05/23/1777932t1h2857.jpg)
Eesti ja Venemaa piirilepe jõudis taas sammukese teokssaamisele lähemale, sest Eesti valitsus kiitis selle eile heaks.
Samas pidas valitsus vajalikuks toonitada, et eelnõu reguleerib eranditult vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi. Otsust tehes tugineti ka õiguskantsleri seisukohale, et piirilepingu sõlmimine on kooskõlas põhiseadusega ega mõjuta Eesti riiklikku õiguslikku järjepidevust.
Valitsus lisas Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu eilse istungi päevakorda välisminister Urmas Paeti ettepanekul. Piirilepingutele avaldas oma toetust 14. mail ka riigikogu väliskomisjon.
Lepingutele kirjutab alla välisminister ning need tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist.
Peaministrit asendav kaitseminister, Isamaa ja Res Publica Liidu liige Urmas Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et Venemaaga piirileppe puudumine on püsiv julgeolekurisk.
Ka reformierakondlasest välisminister Urmas Paet märkis, et Venemaaga õiguslikult fikseeritud riigipiiril on julgeoleku dimensioon, mida ei tasu alahinnata. «Eesti on praegu ainus SRÜ-sse mittekuuluv Euroopa riik, millel puudub õiguslikult fikseeritud piir Venemaaga,» lausus ta.
Mitu konsultatsiooni
Eesti ja Venemaa on alates eelmise aasta sügisest pidanud piirileppe sõlmimise teemal kolm konsultatsiooni. Piirilepingu projektis on sees nii Eesti kui Venemaa soovitud klauslid.
Leppe projekti järgi kinnitavad pooled, et piirileping reguleerib ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi ning neil pole vastastikku territoriaalseid nõudmisi.
Riigikogu väliskomisjon koos kõigi riigikogu liikmetega otsustas mullu oktoobri algul teha valitsusele ettepaneku alustada Venemaaga konsultatsioone, et leida võimalusi piirileppeid sõlmida. Ettepanek põhineb teadmisel, et Eesti soovib arendada teineteise suveräänsust ja õiguslikku järjepidevust austavaid suhteid kõikide oma naaberriikide, sealhulgas Venemaaga.
Varasem preambul
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 18. mail Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris piirilepped kuu aega hiljem 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele aga preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpul teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
Vastasseis
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Erakond Eestimaa Rohelised on Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu sõlmimise vastu.
• EKRE on seisukohal, et riigikogul pole mandaati sõlmida valitsuses heaks kiidetud loovutuslik Eesti-Vene piirilepe, sest see on selges ja lepitamatus vastuolus Eesti põhiseadusega. EKRE soovitab korraldada rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks nii, et Eesti saaks Venemaaga piirilepingu sõlmida ilma oma põhiseaduse ja järjepidevusega vastuollu minemata.
• Rohelised on arvamusel, et piirileping Venemaaga tuleb allkirjastada alles siis, kui Eestile olulised piiriga seotud küsimused on õiglaselt ja heanaaberlikult lahendatud. Eriti oluliseks peab erakond õiglast ressursijagamist nii Narva jõe hüdroenergia kui merealade puhul. Narva veehoidla veest pärineb kolmandik Eesti jõgede valgalalt, mistõttu peaks roheliste hinnangul vähemalt kolmandik Narva jõe hüdrovõimsustest kuuluma Eestile.
Allikas: BNS