/nginx/o/2008/10/13/83115t1hf766.jpg)
Laupäeva hommik Stockholmi prügimäel. Kevadist koristusprahti ära anda soovijate järjekord on nii pikk, et autorivi ulatub lausa kiirteeni välja. Lõpuks juhatavad prügimäe töötajad meie sõiduki vabale platsile. Seal on võimalik pakiruumi tõstetud kaste rahulikult sortida ning prügi liigiti õigesse kohta visata.
Prügilast ära sõites esitan oma Stockholmis elavatele tuttavatele kohatu küsimuse: «Kas teil prügi metsa alla ka veetakse?»
«Metsa alla? Miks?» ei saa rootslane minust aru. Kirjeldan talle, kuidas eestlased on hädas metsaaluste prügistajatega ning kuidas aasta tagasi koristusaktsioonis «Teeme ära!» osalesin, ent nüüd on prahihunnikud taas metsa all.
See kõik oli minu tuttavale nagu muinasjutt. Tema sõnul ei tule Rootsis elavale inimesele prügi loodusesse vedamine pähegi. Selles suure maksukoormuse poolest tuntud riigis kasseeritakse prügiveo raha inimestelt sisse koos maksudega. Elamute juurest jäätmete äravedamine ja suuremate asjade prügimäele viimine on neile seepärast tasuta.
Vaat see tundus juba minule paraja muinasjutuna. Ma ei ole kindel, et niisugune süsteem ka Eestile sobiks, aga mõtlema pani see vahejuhtum ometi.