/nginx/o/2011/04/07/553599t1h0ae7.jpg)
«JÄTKAME terviserajaprojekti «Paala järve äärest Viljandi järve äärde!». Selleks ehitame tunneli viadukti alla ja ühendame Paala järve ümber kulgeva terviseraja Valuoja oru kergliiklusradadega. Tulevikus kulgeb rada taas läbi tunneli Ugala juurde, siis Reinu teele ja sealt Viljandi järveni.»
Just seda lubas Viljandi linnapea Loit Kivistik 2009. aasta valimiskampaanias. Ja ega lubadusel ju iseenesest midagi viga ole. Tervisespordi võimalusi peab parandama, omaette küsimus on, kuidas ja milliste vahenditega.
Kolmapäevasel linnavolikogu koosolekul tehti katse valimislubadus täide viia. Eelnõu 511 nägi ette kergliiklustunneli rajamist Valuoja oru ja Paala järve vahele.
SOOVI LUBADUS täita tuleb samuti mõista. Eriti valimiste aastal ja hoolimata korduvatest kinnitustest, et niinimetatud lindilõikamise objektidega linnarahvast valimiste eel lollitama ei hakata.
Küll aga võtaksin kritiseerida eelnõu sisu, kuidas kõnealust objekti rahastada. Eelnõu nägi ette rahastamist kolmest allikast: taotlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 31 956 euro ulatuses, poliitilise kokkuleppena riigieelarvest 60 000 eurot (eeldatavasti olid selle taga Reformierakonda kuuluvad riigikogu liikmed) ja 127 599 euro ulatuses linnaeelarvest.
Koalitsiooni juhtiverakond teab linna rahalist seisu kindlasti paremini kui opositsioon. Seda üllatavam oli lugeda, et linnaeelarvest soovitakse võtta summa, mida sinna planeeritud pole.
Majanduse üldisest keerulisest olukorrast peaks Reformierakond samuti teadlik olema. Riiklikul tasandil meeldib peaministri erakonnale laiemat üldsust alati Kreekaga hirmutada. Huvitav, et kõnealuses küsimuses ei suudeta palki enda silmas näha.
130 000 euroga saaks renoveerida neli kilomeetrit kõnniteid, mille üldine kasutusväärtus oleks tunneliga võrreldes tunduvalt suurem. Muusikakooli tuleohutusest ja huvikooli võimalikust kolimisest on leheveergudel juba juttu olnud.
Valimisliidule Kodune Viljandi on alati retoorilisel tasandil ette heidetud, et pole selge, mille ja kelle eest see seisab ning et selle inimeste hulgas pole ühtsust. Kui vestlesin sellesinase õnnetu tunneli rajamise soovist fraktsiooni liikmetega, polnud mul tarvis kedagi selle ebaotstarbekuses veenda. Kõik mõistsid lennult, et raha, mida pole, ei saa kulutada ning arutuid kohustusi ei saa võtta tulevaste aastate ja ähmaste lubaduste arvelt, et küll me kuskilt ikka raha leiame.
Mul on siiralt hea meel, et neli koalitsioonisaadikut otsustasid jätta eelnõu toetamisega ühinemata ning selle tulemusena volikogu nimetatud objekti rajamist ei pooldanud. Võib ju öelda, et linnal jäi niiviisi saamata ligi 32 000 eurot lisaraha, kuid rahanappuse tingimustes kaalub selle argumendi kindlasti üles ligi neli korda suurema väljamineku vältimine.
KUI LOIT KIVISTIK ligi kaks aastat tagasi linnapeaks valiti, ütles ta, et on oma tööga rahul, kui tema ametiaja lõpuks elab Viljandis rohkem inimesi kui 2011. aasta kevadel. Arvestades viimase aja rahvastiku tendentse ning 2009. aastal antud valimislubaduse luhtumist, loodan siiralt, et ametisse astudes seatud eesmärgi nimel ei hakata tegema veelgi rohkem kaelamurdvaid pingutusi.