Kui Euroopa Liidu liikmesmaade valitsusjuhid järgneva seitsme aasta eelarvet veel kärbivad, võib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi hinnangul löögi alla sattuda ka mõni Eesti prioriteet.
Hannes Rumm: kärped võivad Eestit riivata
7. veebruar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Komisjoni väljapakutud eelarvet aastateks 2014—2020 on juba kärbitud 80 miljardi euro võrra, siis kolme Eestile kõige olulisema eelarverea puhul pole Rummi sõnul praegu põhjust kurta.
«Samas on selge oht, et kui liikmesriikide valitsusjuhid eelarvet veel jõuliselt kärbivad, siis võib ühel hetkel löögi alla sattuda mõni Eesti prioriteet: ühtekuuluvuspoliitika, põllumajandustoetused või Euroopa Ühendamise Rahastu transpordi osa,» kommenteeris ta.
Valitsuse andmetel saab Eesti praeguse seisuga järgmisest eelarvest 5,9 miljardit eurot ning tasub ühisesse eelarvesse 1,4 miljardit. See tähendab, et ta jääb plussi 4,5 miljardi euroga ehk märksa suurema summaga kui praegused 3,8 miljardit.
Enamik riike saab Rummi sõnul ühiseelarvest varasemaga võrreldes vähem raha. «See on väga inimlik suhtumine, et kui antakse, siis ikka vähe. Niinimetatud riiklike võitude või kaotuse suuruste hindamiseks tasub nad panna rahvuslikku konteksti,» ütles Rumm.
«Näiteks järgmiseks seitsmeks aastaks Eestile pakutavate maaelu arengutoetuste kogumaht on umbes 770—800 miljonit eurot ning täiesti Eesti maksumaksjate raha eest valmiv uus Auvere elektrijaam läheb maksma 640 miljonit eurot. Seega võib üks Eesti investeering maksta peaaegu sama palju kui kogu euroliidu toetus olulisse majandusvaldkonda seitsme aasta jooksul,» selgitas ta.
Praeguse seisuga võimaldab eelarve Rummi jutu järgi ellu viia selliseid projekte nagu Rail Baltic.
Tõenäosus, et euroliidu liikmesriikide riigipead selle nädala lõpul Brüsselis kokkuleppele jõuavad, on Rummi hinnangul suurem kui läbikukkumise võimalus. «Esiteks saavad kõik aru, et protsessi venimine hirmutab rahvusvahelisi rahaturge ning nende käitumisest sõltub mitme liikmesriigi rahanduslik toimetulek,» selgitas ta. «Teiseks tähendab eelarve edasilükkumine seda, et 2014. aasta alguseks ei jõuta käivitada kõiki programme.»