Laadal kohtus värvikas seltskond vabatahtlikke

Kreeklanna Niki Giannakopoulou on Viljandis 2011. aasta septembrist. Ta on õppinud sotsiaaltöötajaks, aga kodumaal oleks tal sel alal praegu lootusetu rakendust leida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vabatahtlike laadal leidsid organisatsioonid endale abistajaid noorte emade, eakate memmede ning gümnaasiumineidude seast. Nad kõik kinnitasid, et tahaksid oma vaba aega kasulikult täita ja teisi aidata.

Abikätt pakkusid ka mõned noormehed. Rait Jürgenson õpib Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks ja töötab selle kõrvalt vanurite hooldajana.

«Inimeste aitamine annab mulle väga hea tunde. Vahetu suhtlemine ning säravad ja tänulikud silmad on midagi võrratut,» ütles ta.

Annaliis Almre, kes elab Kärstnas ja õpib Tarvastu gümnaasiumis, korraldab juunis kunsti- ja disainilaagrit ning otsis laadal vabatahtlikke märtsis peetavaks õpitoaks.

61-aastane Kaja Tulp sõnas, et ta on aastaid töötanud aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Karula kodus. Sealt oli daam äsja pensionile läinud, aga noored on talle hinge jäänud. Ta soovib nendega edaspidi vabatahtlikuna tegeleda ning võimaluse korral ka teistes paikades abiks olla.

Töötu kreeklanna

26-aastane kreeklanna Niki Giannakopoulou tuli 2011. aasta septembris vabatahtlikuks Viljandi vaimupuudega noorte päevakeskusesse Singel. «Olen õppinud Kreekas sotsiaaltöötajaks, kuid praegu on seal sel erialal võimatu tööd leida,» ütles ta.

Detsembrikuust on Niki Giannakopoulou tööpraktikal Viljandis erivajadustega inimestele mõeldud Näituse kodus, mille on rajanud Hoolekandeteenused.

«Võimalik, et saan Eestis peatselt päris töökoha. Läbirääkimised käivad,» lausus ta. Kreeklanna on hoolega õppinud eesti keelt ning püüab ka riigieksamit sooritada. «Tahtsin Eestisse just seetõttu, et see asub põhjas ning on Kreekast väga erinev. Seni olen siin väga rahul. Huvitav on — püüan aru saada eestlaste hingest ja mõttemaailmast,» rääkis ta. Kunagi kavatseb ta siiski kodumaale naasta, sest seal on ta perekond.

Tütrega kasse silitama

24-aastane Laura Randoja ütles, et tema loodab kasulik olla poolteiseaastase tütre Mirella kõrvalt. «Tahaksin olla abiks kodutute loomade varjupaigas ja käia näiteks lapsega kasse paitamas,» sõnas ta. Ülikoolis terviseedendajaks õppinud Randoja tegutseb praegu Päikesekillu perekeskuses majahoidjana.

Naiskodukaitse Sakala ringkond otsis reedel peetud laadal aktiivseid liikmeid, päevakeskus Vinger loovate tegevuste juhendajaid, Viljandi toidupank toidukogujaid ja flaierite jagajaid, Viljandi huvikool keskkonnahuvilisi noori, Tipu looduskool abilisi töölaagritesse ning õppeprogrammide ja loodusõhtute korraldamiseks ning mittetulundusühing Teeme lastega tegelejaid.

Ürituse korraldaja, Viljandimaa vabatahtlike keskuse projektijuhi Jaanika Toome sõnutsi oli vabatahtlike laat Viljandis teist korda.

«See on olnud väga hea võimalus kohtuda personaalselt organisatsioonides töötavate inimestega. Vahel on meil kõigil raske minna ennast kuhugi pakkuma, kui aga abivajajad ja abistada soovijad omavahel meeldivalt kokku viia, on vabatahtliku tegevuse algus lihtsam.» Ta avaldas usku, et vabatahtlikke tuleb järjest juurde ning see muudab elu Eestis ja Viljandimaal paremaks.