Ajal, mil Viljandi toitlustusasutuste omanikud ägavad enneolematult tiheda konkurentsi all, on Tallinna tänava äärde oodata veel üht kohvikut.
Viljandi südalinnas idaneb veel üks kohvik
29. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki viljandlased võivad oma kodulinna südames juba praegu einestamiseks valida ligi veerandsaja restorani, pubi ja kohviku vahel, ei paista uute kohtade tekkel sugugi joon all olevat.
Nii näiteks ostis ettevõtja Aavo Pärnsalu mullu Centrumi kaubanduskeskusest üle tänava seisva madala kollase maja ning kavatseb sinna mahutada kohviku-poe, mis pakub kohalikku toidukraami.
Kui kõik laabub, teeb umbes 20-kohaline söögikoht uksed valla aasta teisel poolel. «Praegu peame silmas sügist. Aga mine tea, võib-olla õnnestub juba pärimusmuusika festivali ajal esimesed kliendid vastu võtta,» ütles Pärnsalu.
Rõhub omanäolisusele
Liigset konkurentsi Aavo Pärnsalu ei karda, sest on eesmärgiks seadnud teistest eristumise. «Rõhume toidu puhtusele ja kvaliteedile. Soovime kasutada kodumaist, eeskätt Viljandi lähikonnas kasvatatud toorainet, mitte konservipurgist või sügavkülmast võetud asju,» selgitas Pärnsalu ning märkis, et samas nišis on siin seni tegutsenud üksnes Koidu tänaval asuv Roheline kohvik ning osaliselt ka hiljuti Vabaduse platsi servas avatud Fellin.
Osa toredast ridakülast
Linnaarhitekt Laur Piheli sõnul väljastas linnavalitsus kohvikule-poele läinud nädalal projekteerimistingimused, mille kohaselt ei tohi omanik XIX sajandi teisel poolel ehitatud maja mahtu märkimisväärselt muuta. Küll aga on lubatud söögikoha tarvis hoone õuepoolsesse külge rajada terrass ja katuseaknad ning Tallinna tänava poole kahepoolsed uksed. Ka on jäetud vabaks hoone sisemine planeerimine.
Lisaks ajaloolisele mahule nimetas Pihel maja välisilmes kõige tähelepanuväärsemaks fassaadi katvat laia püstlaudist ning akna- ja uksekarniise, mis on Viljandi vanalinna puitehitistele üsna iseloomulikud. Samuti avaldas ta heameelt, et restaureerimise käigus avaneb võimalus vahetada praegused plastaknad algupärase jaotisega puitakende vastu.
Sellel tänavapoolel säilinud terviklikku puitmajade rida hindab Pihel Viljandi üheks tähtsamaks visiitkaardiks. «See vastandub selgelt teisel pool tänavat olevale uuele suurele kaubanduskeskusele, luues nii põneva kontrastidel põhineva keskkonna. Usun, et kohvik-pood sobib sinna väga hästi. Loodan, et ridaküla ebaühtlases seisus hooned saavad tulevikus just selle maja kordategemise kaudu positiivse eeskuju ja näidise, mis avaks selle miljööväärtusliku hoonerea potentsiaale,» kõneles Pihel.