Täna asub Viljandi volikogu arutama uut heakorraeeskirja, mis muu hulgas keelab esteetilise väljanägemise rikkumise.
Raad tahab Viljandit esteetilisemaks muuta
19. detsember 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse majandusameti vanemarhitekt Age Alas ütles, et senine heakorraeeskiri on oma aja ära elanud. Eelnõu ühe autorina märkis ta, et uus dokument on konkreetsem ning täpsustab nii heakorra mõisteid kui kinnistu ja avaliku koha omanike kohustusi.
Esimest korda on heakorraeeskirjas otsesõnu välja toodud, et kinnistu omanik peab hoidma korras oma kinnistu ja selle piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu või hoone reostamise ja risustamise vältimiseks.
Selle nõudmisega haakub uudne keeld, et avalikul teel ja isegi kinnistu tänavaäärses hoovis ei tohi parkida mootorsõidukit, mis oma välimusega rikub linnapilti ehk eelõu sõnastuse järgi riivab linna esteetilist väljanägemist. Kui keegi tahab sellist sõidukit hoida korterelamu ees, peab ta hankima maavaldaja loa.
Kas ilus või kole?
Ebaesteetiline sõiduk on Age Alase selgitust mööda näiteks nii vana romu kui ka uus auto, mis pärast suurt porirallit pesemata kuudeks seisma jäetakse.
«Sõidukite kohta käivad punktid on eelkõige selleks, et need ei jääks teehooldustöid takistama — eriti talvel — ning pikemaks ajaks linnapilti häirima,» rääkis Alas.
Samas nentis ta, et millegi korrashoidmine ja esteetilisus on subjektiivsed mõisted ning sellega juuksekarva lõhki ei aeta.
«Vahel võib ju auto katki minna või juhtub seda, teist või kolmandat. Kohe keegi sellepärast kaela ei karga,» toonitas Alas. «Linn kutsub omaniku korrale siis, kui kinnistu on pikemat aega räämas või sõiduk lääbakil. Selline olukord riivab silma.»
Kui kinnistu on heakorrainspektori subjektiivse pilgu läbi küll korras ning seal ei vedele ühtki koledat sõidukit, on edaspidi veel üks uus nõue, mida tuleb järgida.
Omanik peab oma kinnistul tagama muruniitmise, kusjuures muru kõrgus ei tohi ühelgi hetkel ületada 25 sentimeetrit. Nõue ei kehti üldmaa sihtotstarbega kinnistul ehk teisisõnu linna omanduses oleval maal.
Alas märkis, et sellega ei taha linn oma haljasalasid unarusse jätta, kuid mõnes sellises kohas ei ole lihtsalt otstarbekas heina väga sageli niita. Ta tõi näiteks lossimägede järsud nõlvad ja Valuoja oru.
Uuendamise idee
«Heakorraeeskirja uuendades lähtusime sellest, et oleks paremini tagatud avalike kohtade heakord,» lausus Age Alas. «Pidasime silmas, et kõik avalikud kohad on kinnistud ning neile kehtivad kõik kinnistute heakorranõuded.»
Eraldi on kirjas müügikoha omaniku kohustused: tema peab müügikoha ümbruse puhta hoidma, paigaldama teenindamiseks vajalikud jäätmemahutid ja tagama nende regulaarse tühjendamise.
«Uuest eeskirjast on kadunud koormisala mõiste ning koormisi ei rakendata kinnistuväliselt,» rääkis Alas. «Endiselt peavad kinnistuomanikud hooldama kinnistuga külgnevat kõnniteed. Suurema tähelepanu all oli talvine kõnniteede hooldamine ning katustele koguneva lume ja jää koristamine.»
Alas lisas, et ehitajatelt ja remontijatelt eeldab linn edaspidi suuremat tähelepanu oma töö mõjude suhtes ning soovib, et näiteks sõidukite teele kantav pori saaks töö lõppedes koristatud.