iDeal kampaania

Metssigu võib küttida piiramatult, põtru pool tuhat

Metskitsi on Eestis väheks jäänud. Lisaks lumerohketele talvedele piiravad nende arvukust kiskjad. Kõige maiam on kitsede peale ilves.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Niipea kui jahihooaeg algas ja mehed püssidega metsa läksid, tuli emapõder talumaja lähedale pajupõõsasse. Hea suur põõsas oli nii kümme meetrit elutoaaknast.

Kui jahimehed seda põtra maha tahtsid lasta, ähvardas metsavahist talunik, et sel juhul saavad nad ise ka tina.

See Tarvastu kandist pärit lugu jääb rohkem kui poole sajandi taha. Emapõdrad on aga ajast aega pagenud marjuliste eest sügavamale metsa ning jahimeeste eest eramaale, kus neid küttida ei tohi.

Sigu tuleb küttida

Praegu antakse põtrade jahtimiseks lube maksimumlimiidi ulatuses. «Tänavu oli see Viljandimaal 500 ja Pärnumaal isegi 780 looma,» tähendas keskkonnaameti jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson ning lisas: «Ega seda limiiti pea täis laskma. Mullu näiteks langes Viljandimaal jahimeeste saagiks 120 põtra.»

Maksimumlimiit on kehtestatud veel huntide, karude ja ilveste puhul. «Nendega on samamoodi nii, et lubatud laest üle minna ei tohi,» rääkis Siimenson. Metssigade puhul antakse seevastu ette miinimumlimiit. «Neid on lihtsalt ülearu palju. Kui kütid tahavad, võivad nad lasta kas või kaks korda nii palju.»

Aleksander Siimenson nentis, et ulukite üldine arvukus on normaalne, ainult metskitsi napib. Nende küttimiseks keskkonnaamet praegu lube ei jaga.

«Metskitsi tohib küll lasta, aga paljudes jahipiirkondades seda ei tehta. Eks see ole jahimeeste moraali küsimus,» selgitas jahinduse spetsialist.

Viljandimaa jahimeeste liidu jahindusnõunik Liivika Rebane tõdes, et kitsi on vähe seepärast, et hunte ja ilveseid on palju.

«Ilves on kitse peale isegi rohkem maias. Ta võib talve jooksul kuni 60 kitse maha murda,» kõneles ta.

Siimensoni ütlemist mööda on ilveste arvukus viimasel ajal stabiilsena püsinud just metskitsede vähesuse tõttu.

«Kitsedele olid muidugi rängad ka kaks lumerikast talve. Nad ei saa ju sügava lume sees hakkama,» lausus ta.

Tänavu on kitsede arvukus Siimensoni sõnul pisut kosunud. «Seda hirmu aga ei ole, et neid nüüd suurel hulgal hakkaks tagasi tulema, sest kiskjad võtavad magusama osa eest ära.»

Rebane lisas, et tegelikult on ka jäneseid vähevõitu. «Eks ikka sellepärast, et rebaseid on palju.»

Karud, ilvesed ja hundid

Karudega on Viljandimaal Liivika Rebase ütlemist mööda kõik hästi. «Neid on meil üldiselt normaalselt. Mõnes piirkonnas, näiteks Kolga-Jaanis, küll rohkem kui mujal.»

Küttida lubati meie maakonnas kaks karu, aga kätte saadi üks. Nüüd peaksid mesikäpad juba talveund magama.

Alates laupäevast võib jahti pidada ilvestele ja ka hunte tohib juba küttida.

Aleksander Siimensoni sõnul näitavad märgid, et huntide hulk on viimasel ajal kasvanud. «Lammaste murdmine on ju aasta-aastalt suurenenud ja nüüd hakkavad juba koeradki minema,» tähendas ta.

«Eestis on piirkondi, kus hunte pole üldse, ning samas paiku, kus neid on palju ja kus nad teevad pahandust,» rääkis Rebane. «Viljandimaalgi on mõni koht, kus võsavillemid võivad meelehärmi põhjustada. Need on eelkõige Kolga-Jaani ja Tänassilma ning ka Vambola ja Nuia kant.»

Samas tõdes Rebane, et see kõik on loomulik, sest hundid elavadki karjana ja õpetavad koos poegi välja. «Kui hundid on metsas, teevad nad paratamatult ka kahju,» ütles ta.

Tagasi üles