/nginx/o/2009/07/07/203428t1hc076.jpg)
6. NOVEMBRI TV3 «Seitsmestes uudistes» oli jutuks veel ühe mälestusmärgi püstitamine Afganistani missioonil langenud kaitseväelastele. Kui seniseid tutvustati, panin tähele, et Tori kirikus oleval nimetahvlil oli katke Johannese evangeeliumist. See viis taas mõtted Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) staatusele, mis üha enam sarnaneb riigikiriku omaga. Eesti Vabariik annab EELK-le samad eelised nagu Kreml Venemaa õigeusu kirikule.
Nii on riik palganud vanglatesse, kaitseväkke, Kaitseliitu ja teistesse jõustruktuuridesse kristlikud kaplanid, luues sellega olukorra, kus kristlastele pakutakse usuliste veendumuste alusel eelist. Õigem oleks, kui riik kaotaks kaplani ametikoha ja palkaks vabaneva raha eest hoopis psühholoogid.
KRISTLIKUD vaimulikud löövad kaasa paljudel riiklikel üritustel, näiteks presidendi ametisse nimetamisel, paraadidel, hukkunud kaitseväelaste ärasaatmistseremooniatel, koolide aktustel, omavalitsuste rajatiste pühitsemistel ja riigipühade pidulikel koosolemistel. Kohal olid nad ka Vabadussamba avamisel.
Riigi- ja omavalitsustegelased kujundavad sageli muljet kristlusest kui riigiusust, osaledes ametiisikuna kristlikel talitustel. Vabariigi aastapäeval kannab rahvusringhääling üle piduliku jumalateenistuse. Ka koolide religiooniõpetus põhineb peamiselt kristluse tutvustamisel. Meie ajaloo osaliselt kristlikku tausta arvestades on see isegi arusaadav, kuid õppiv noor peaks ka teistest maailma religioonidest enamat teadma.
ERI UURINGUTE järgi on Eestis kristlasi 16—25 protsenti. Mittekristlastele ei paku aga riik samasuguseid vaimseid ja juriidilisi teenuseid kui neile. Kehtiv maa maksustamise kord ei arvesta erisusi eesti põlisusu ajalooliste pühapaikade ning võõrsilt toodud usundite pühapaikade vahel: maamaksust on vabastatud pühakodade alune ja neid teenindav maa, kuid looduslikud ehitisteta pühapaigad kuuluvad maksustamisele.
Pühade ja tähtpäevade seadus on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega, mille järgi seadus peab olema arusaadav ja üheti mõistetav. Kolme liikuva kristliku püha kuupäevade määramiseks pole seaduslikku korda kehtestatud ja inimesed tegelikult ei tea, mis kuupäevadel on järgmise aasta liikuvad riigipühad.
Teiste religioonide järgijatel puudub üldse võimalus oma usupühade tähistamiseks vabu päevi saada. Näiteks õigeusklikel, kelle jõulud on luterlaste omadest kaks nädalat hiljem. Riik peaks andma sellistele inimestele kas või võimaluse puhata enda valitud viiel päeval aastas usuliste või muude pühade tähistamiseks.
KRISTLIKU KIRIKU totaalse toetamise asemel peaks riik enam väärtustama rahvalike traditsioonide, talurahvaarhitektuuri, pärimuskultuuri ja põliskogukondade elushoidmist. Näiteks setudel ja võrokestel pole emakeelset kooli. Samuti oleks vaja koostada ja välja anda kihelkondlikke regilaulukogumikke ning kaardistada Euroopa ulatuses haruldasi ja rahvuslikule identiteedile üliolulisi looduslikke pühapaiku, andes neile ka riikliku kaitse. Ühtlasi tuleks kaitsta veel allesolevaid rehielamuid ja teisi talurahvaehitisi.
Paraku näitas mõne aja eest Kunda hiiemäe ümber toimunu, et Eestis käivad ärihuvid rahvuskultuuri huvidest üle.
Ma ei arva, et me peaksime lagunevad kristlikud pühakojad unarusse jätma. Vastupidi: Suislepa ja Tänassilma õigeusu kirik lausa kisendavad restaureerimise järele. Riik peaks lihtsalt leidma rohkem võimalusi Eesti ajaloolist pärandit hoida.