Seni peamiselt kauplustega piirdunud hinnasulad jõuavad esimese kevadkuuga ka Viljandi monopolideni. Nii soojatootja Esro kui Viljandi Veevärk on teatanud otsusest hindu alla lasta. Kaugküte peaks odavamaks minema 5, vesi ja kanalisatsioon aga lausa 10 protsenti.
Iga hinnalangus saab tulla vaid millegi arvelt, olgu kärpekohaks siis ettevõtja kasum, investeeringud, tööjõud või muud kulud. Näiteks Esro hoiab kokku enamasti gaasi ja puiduhakme odavnemise pealt, Viljandi Veevärk aga tõmbab soodsama teenuse nimel koomale investeeringuteks mõeldud eelarverida.
Muide, investeeringuteks ette nähtud raha vähendamine ei tähenda siiski, et ka plaanitud tööd või soetused peaksid samavõrra kahanema. Ehituse ja materjalide hinnad on viimaste kuudega nii palju langenud, et tellija võib hakkama saada palju kõhnema kukruga kui varem.
Eelmise aastaga võrreldes kulub kortermajades elavatel inimestel eluasemele muidugi endiselt rohkem raha ja ka kuid kõrvutades pole võit just üüratu.
«Sakala» arvutuste kohaselt tuleb näiteks kolmetoalises korteris elaval neljaliikmelisel perel maksta märtsis toasooja ja vee eest umbes 80 krooni vähem, kui näitas jooksval kuul laekunud arve.
Ajal, mil tööandjad kärbivad palku ja koondavad, ei tundu saja krooni kanti jääv sääst küll kuigi suur, kuid kui võtta arvesse osa toidu- ja tarbekaupade odavnemist, muutub kokkuhoid märgatavamaks. Loodetavasti hinnalangus jätkub ning levib Viljandist väiksematesse asulatesse, kus hinnad on sageli tunduvalt kõrgemad kui maakonnakeskuses.
Nii Viljandi Veevärgi kui Esro juhid nendivad, et edasine hinnapoliitika sõltub suuresti tarbimisest: mida rohkem neilt teenust ostetakse, seda odavamalt on võimalik seda pakkuda. Ei maksa aga unustada, et see reegel kehtib mõlemat pidi. Võib-olla just praegu, mil kõik oma kulutusi kriitilise pilguga üle vaatavad, otsib mõni pealinna kõrgetest hindadest väsinud firma tootmisele soodsamat kohta.