Poisikesed rüselesid noortekeskuse ukse taga, et sisse saada. Uks aga oli lukus.
Õpilased jõudsid streigipäevadel noortekeskustesse varem
13. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult polnud ka kell sealmaal, et see lahti võiks olla. Lapsi oli õpetajate streigipäevadel Karksi-Nuia noortekeskusesse lastud juba kell 9. Nüüd hakkas kell saama 11. Käes oli reede, õpetajad ei streikinud ja noortekeskus töötas tavapärastel kellaaegadel.
Kuus poissi ootasid kinnise ukse taga, et saabuks keegi võtmega.
Töö käis vana rada pidi
Ukse keeras lahti noortekeskuse loovusringi juhendaja Idi Juhkamson. «Kuus poissi pole just palju,» tõdes temaga kaasas olnud pensionäride ühenduse liige Saida Lokk.
Kuigi palju lisanoori ei toonud noortekeskustesse ka streigiaegsed vabad päevad. Koolilapsed tulid lihtsalt tavalisest varem.
Streigipäevad noortekeskuste töid ja tegemisi eriti ei puudutanud. «Üldiselt oli kõik samamoodi nagu alati,» ütles Kolga-Jaani avatud noortekeskuse juhendaja Arles Kangus.
«Kohal olid need kes ikka, nad lihtsalt tulid varem kui tavaliselt. Võõraid nägusid ei olnud,» tõdes ka Männimäe noortetoa projektijuht Karita Tilk. Seal käivad peamiselt 12—18-aastased poisid, kes ekstreemhallis BMX-ide ja tõukeratastega sõidavad.
Suure-Jaani gümnaasiumi kahe streigipäeva sisustamiseks ei olnud Suure-Jaani avatud noortekeskuses eraldi tegevust organiseeritud. Sealne noorsootöö spetsialist Marlen Silm sõnas, et noori käis küll rohkem läbi, aga töö jätkus vana rada pidi. «Peeti piljarditurniire ja kogunes tüdrukuteklubi.»
Suurim erinevus võrreldes tavaliste päevadega oli ka Silma jutu järgi see, et lapsed tulid varem. «Ametlikult me lahtiolekuaega ei pikendanud, aga kuna lapsed teadsid, et oleme juba majas, siis nad tulid varem,» lausus ta ja ütles, et neljapäeval olid noored juba lõuna paiku kohal. «Nad veetsid terve päeva noortekeskuses. Lükkasid lahti isegi tänavakorvpalliplatsi ja mängisid seal lumehangede vahel korvpalli.»
Eraldi streigiprogramm
Suurema organiseerimise teed oli läinud Karksi-Nuia noortekeskus. Seal oli lahtiolekuaega kahel streigipäeval mõne tunni võrra pikendatud, et lapsed saaksid varem tulla ja hiljem minna.
Karksi-Nuia noortekeskuse noorsootöö spetsialisti Eneli Põdra jutu järgi kasutasid nad vabanenud aega ära foorumteatri tegemiseks. Muidu jäi näitlemiseks aega vaid nädalavahetuseti, nüüd saadi kaks päeva lisaks.
Põder kinnitas, et varsti saab näha elust endast võtud stsenaariumide põhjal valminud foorumteatri etendust.
Tarvastu avatud noortekeskuses oli ühel streigipäeval hoopis vaikne. «Lapsi oli tunduvalt vähem. Koolibuss ju ei sõitnud,» selgitas valla noorsootöötaja Marianne Salomets ja lisas, et kuna keskuses käib palju noori maalt, ei hakatud vabaks päevaks eraldi tegevuskava välja mõtlema.
Marianne Salometsa sõnutsi on noortele ürituste korraldamisega nii ja naa. Osa saab edukalt ise hakkama, teised tulevad parema meelega eelkorraldatud ettevõtmistele. «Saabuval koolivaheajal lähevad siit paljud Pariisi, teistele tuleb midagi organiseerida ja kolmandad leiavad ise tegevust,» ütles ta ja lisas, et noortekeskus organiseerib näiteks ekskursiooni Tallinna vanglasse ja päästekooli.
Marlen Silm on samuti seda meelt, et noortele tuleb pakkuda põnevat tegevust ning seda just kevadisel ja sügisesel koolivaheajal. Jõulud on tema sõnul vaikne aeg, kui inimesed viibivad rohkem kodus.
Silma kirjeldust mööda mahuvad kevadisel koolivaheajal noortekeskuse plaanidesse juba neljandat korda peetav ülevallaline noorteturg, Pärnu veekeskuses käik ja tüdrukuteõhtu, mille sisustab seekord patsipunumiskoolitus.