Pühapäevane noorte laulupidu tõotab rahvamuusika liigijuhi Ando Kivibergi sõnul tulla nii vokaalselt kui instrumentaalselt mitmekülgne.
Päevaintervjuu: Kahe peo sünergia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sakala» rääkis Ando Kivibergiga telefonitsi eile pärast seda, kui ta oli esinenud torupillimänguga lauluväljakul ehtekoja avamisel.
Kas tuju on hea ja laulupeo hõngu on juba õhus?
Tuju on hea ja pidu käib täie hooga. Peotunne tuleb alati juba proovide ajal. Eile tegid ka rahvamuusikud esimest korda kaare all proovi. Tahan juhtida tähelepanu, et sel laulupeol on rahvamuusikud esimest korda esindatud eraldi liigina. See näitab, et rahvamuusika on Eestis populaarsem kui kunagi varem ning meil on piisavalt noori, kes sellega tegelevad.
Rahvamuusikute lugude repertuaaris on ka üks teie arranžeeritud lugu. Kas esitus on selline, nagu soovisite?
Jah, kõik tuleb väga hästi välja. Tegelikult valisin rahvamuusikutele kaks lugu: aeglasema, balladilaadse «Sarveloo» ning hoogsama «Pakri pulma labajalavalsid». Labajalg on ka omamoodi kummardus pikalt meie kõrval elanud mitmekesise kultuuriga rannarootslastele, keda me enam ei kohta.
Te ka dirigeerite neid kaht lugu. Kas seekordne rahvamuusikute kollektiiv on suurim, mida olete juhatama pidanud?
Kindlasti suurim, tegemist on peaaegu 350liikmelise orkestriga. See on erakordne kogemus. Orkestri tiivad on üksteisest väga kaugel, kuid juba eile õhtul lõime mängijatega hea kontakti. Kõik mängisid käe järgi, lood õnnestusid, midagi ei logisenud.
Sel aastal on esimest korda laulu-ja tantsupidu koos Tallinna lauluväljakul. Kuidas selline korraldus teile meeldib?
Algul olin küll mures, kuidas kahe peoga ühel väljakul hakkama saadakse. Pean aga tõdema, et Laulupeo sihtasutus on teinud fantastilist tööd. Lisaks sellele, et logistika toimib ja ajagraafik on korras, on meeleolu siin platsil tavapärasest ülevam. Muusikud ja tantsijad tekitavad ühise hea tunde.
Muidugi tahaks näha, kuidas kõik koos publikuga toimib, kuid usun, et probleeme ei teki. Sellel ideel on jumet, kõigele on mõeldud ja usun, et pidu sujub.
Kas oskate välja tuua midagi, mida ise sel laulu- ja tantsupeol eriti näha soovite?
Kuulamist ja vaatamist väärt on Olav Ehala laulupeoks kirjutatud ühendkooride pala «Maa ja ilm» ning huviga ootan rahvamuusika palu koondorkestri esituses. Sel aastal esineb ka noorte sümfooniaorkester suurimas koosseisus. Võib öelda, et muusika on väga mitmekülgne, nii vokaalselt kui instrumentaalselt. Soovitan kõigil kohale tulla.