Eesti jahimeeste seltsi (EJS) seakatku infopäeval selgus, et kuna sigade Aafrika katku uute leidude kohta tuleb järjest teateid, on taud meie looduses endiselt alles ja kujutab endast ohtu.
Sigade Aafrika katk ei ole kuhugi kadunud
12. september 2017, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EJS-i tegevjuht Tõnis Korts tõdes, et ehkki metssigade küttimine aina väheneb, ei ole eeldust arvata, et viirushaigus hakkaks taanduma. Kortsu sõnul on jahimeeste ülesanne selle hooaja lõpuks saavutada maksimaalne metssigade asustustihedus 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta ning sellele ollakse juba praegu üsna lähedal.
Sel aastal on Eestis uuritud 7480 metssiga, neist 7129 kütitud, 332 hukkunud ja 19 hukatud, lisaks on tuvastatud 676 seakatkuga nakatunud isendit. Infopäeval tõdeti, et seakatku viiruse suureks edasikandjaks on endiselt olnud inimene. Seetõttu peavad jahimehed ja teised metsas viibijad taudi tõkestamiseks väga rangelt bioohutusnõudeid järgima.
«Jahimehed on seni seakatkuga võitlemises olnud riigile kõige tähtsamad partnerid,» selgitas veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. Kaup leidis, et edaspidi peaks seakatku tõrjeks korraldama jahti ka seafarmide ümbruses, et taudioht viia miinimumini. Ametniku arvates tuleks katkust mõjutatud aladel küttimist jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ning soovitav oleks metssigade arvukust järgmistel aastatel hoida allpool taset 1 isend 1000 hektari jahimaa kohta.