Keskkonnaministeerium meenutab kevadiste koristustööde eel, et kõige sobivam moodus jäätmetest vabanemiseks on liigiti kogumine ning vastavate konteinerite ja jäätmejaamade kasutamine.
Prügilõke saastab ümbruskonda ja kahjustab tervist
13. aprill 2017, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul tuleb prügilõkete teema päevakorda eriti teravalt just kevaditi. «Inimesed hakkavad kevade saabudes koristama nii aeda kui ka eluruume ning arvatakse, et lihtsaim ja kiireim moodus jäätmetest vabanemiseks on põletamine. Kodused prügilõkked aga kahjustavad nii meie ümbruskonda kui ka õhku ning mõjuvad halvasti meie tervisele,» ütles Lõhmus.
Ta lisas, et keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda: paberi- ja papijäätmed viia ühte konteinerisse, pandiga pudelid pakenditagastuspunkti, pakendid pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. «Vanu mööbliesemeid, riideid ning ehitus- ja lammutusjäätmeid ja ka rehve saab viia jäätmejaama,» kõneles Lõhmus.
Koduaias tehtavas lõkkes võib põletada vaid immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit. Ado Lõhmuse sõnul seisneb koduse lõkke ja näiteks jäätmepõletustehases toimuva põletuse erinevus selles, et koduse prügilõkke põlemine on mittetäielik. Seetõttu tekib suitsugaasides mürkainete segu, mis mõjub meie ümbruskonnale ja meile endile halvasti. Ta selgitas, et tehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C ja nii kõrgel temperatuuril põlevad toksilised õhusaasteained ära.
Väike-Maarjas korraldatud Eesti keskkonnauuringute keskuse (EKUK) puhta puidu ja olmejäätmete lõkkes põletamise katsetest selgus, et otseselt kantserogeensete ühendite kontsentratsioon on olmejäätmeid põletades tunduvalt suurem kui puhta puidu põletamisel.
Sama katse käigus selgus ka, et jäätmelõkke suitsu dioksiinide tase oli üle kahe korra kõrgem jäätmepõletustehastele kehtestatud piirväärtusest. Dioksiinilaadsete ühendite väliskeskkonnas mõõtmine ja võimalike allikate piiramine on oluline, sest tegu on äärmiselt toksiliste ainetega, mis on keskkonnas püsivad ja võimelised läbi toiduahela akumuleeruma. Jäätmepõletustehastele seatud normide ületamine on ootuspärane, sest jäätmeid lahtiselt põletades toimub põlemine ebastabiilselt madalamatel temperatuuridel ja seetõttu ei põle toksilised ühendid ära.
EKUK-i on hinnanud, et ligi pooled eramajapidamised oma territooriumil mingil kujul lõket ning üks majapidamine põletab umbes 50 kilogrammi jäätmeid aastas. Jäätmete lõkkes põletamine ei ole lubatud, kuid sellest hoolimata kinnitavad seniste analüüside tulemused, et lisaks puhtale puidule kipuvad inimesed jäätmeid lõkkesse viskama. Üheks võimalikuks plastpakendite põletamise markeriks suitsugaasis on plastpakendi koostises leiduv tereftaalhape. EKUK-i Tartu seirejaamast 2016. aastal kogutud välisõhu proovide tereftaalhappe analüüside tulemused näitasid kõrget kontsentratsiooni, mis viitavad selgelt, et inimesed põletavad lõketes ja ahjudes lisaks puhtale puidule ka plastijäätmeid.
Keskkonnaministeerium jätkab 2014. aasta kevadel alguse saanud teavituskampaaniat «Säästad või saastad?», et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele ning jäätmete sortimise vajalikkusele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab infot prügi põletamise ohtlikkuse ning jäätmete ringlussevõtu ja õhukvaliteedi kohta.