Päästjate ja valdade ühised mured tõid ajurünnaku

Marek Tiits
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet soovib tihedamat koostööd valdade sotsiaaltöötajatega, et kehvades tingimustes elavate inimeste küttekolded oleksid ohutud ja teavitustöö tõhusam. Seetõttu koguneti ajurünnakule, sest üha sagedasemad väljakutsed hooldamata ja kehvas seisus küttekehade põhjustatud õnnetuste pärast on päästjad väga murelikuks teinud.
Päästeamet soovib tihedamat koostööd valdade sotsiaaltöötajatega, et kehvades tingimustes elavate inimeste küttekolded oleksid ohutud ja teavitustöö tõhusam. Seetõttu koguneti ajurünnakule, sest üha sagedasemad väljakutsed hooldamata ja kehvas seisus küttekehade põhjustatud õnnetuste pärast on päästjad väga murelikuks teinud. Foto: Elmo Riig

​Nädala eest oli päästeameti ja Viljandi maavalitsuse eestvõttel infopäev, millel anti omavalitsusele maakonna tuleohutuse seisukorrast detailne ülevaade ja pakuti niinimetatud hullude ideede voorus probleemidele lahendusi. 

Viljandi päästjad tegid möödunud talve jooksul regulaarselt äkkvisiite inimeste kodudesse, et valitsevat olukorda välja selgitada. Positiivse poole pealt toodi välja, et inimesed teavad järjest rohkem suitsuandurite vajalikkusest, samas nenditi, et küttekollete seisukord jätab sageli soovida. 

«Inimestele tuli meelde tuletada, et küttekolded ja korstnad tuleb kord viie aasta jooksul lasta puhastada ja üle vaadata kutsetunnistusega korstnapühkijal,» rääkis Viljandimaa päästepiirkonna juhataja Jüri Soovik Sakalale jaanuaris ning lisas, et sageli pole inimestel murega tegelemiseks lihtsalt raha. Abivõimalust nägi ta omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate kaasamises. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles