(Loe ka 28. märtsi Sakalast «Tugispetsialistide äraviimine tekitab koolis pahameelt» – toimetus.)
Tugispetsialistide jõu ühendamisest võidavad kõik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VILJANDI JAKOBSONI kooli õpetajaskond on esitanud 22. märtsil saadetud avalikus pöördumises küsimusi ja väljendanud vastuseisu plaanitavale muudatusele. Samas on Kesklinna, Kaare ja Paalalinna kooli tugispetsialistid linnavalitsuse plaanidega nõus, toetavad igati laste ja perede osakonna loomist ning soovivad seal tööle asuda. Samuti ootavad osakonna loomist lasteaialaste vanemad.
Pöördumise autorid väidavad, et eelnõu koostajad ei ole kaasanud erialaspetsialiste uue süsteemi loomisse.
Perekeskuse rajamise aktiivne protsess algas 2016. kevadel, kui koolide ja lasteaedade hoolekogudega kohtumise järel õppeaasta jooksul oli abilinnapeal teada vanemate soov saada tugiteenuseid nii lasteaias kui koolides. Seega info keskuse loomise plaanist oli nii koolide kui lasteaedade juhtidel ja õpetajatel olemas 2015/2016. õppeaastal.
Tugispetsialistidel on palutud esitada oma ettepanekuid kirjalikult nii 10. jaanuariks, 21. veebruariks kui ka 10. märtsiks. Ettepanekud saabusid Paalalinna ja Kaare koolist ning lisaks kuue logopeedi ühisavaldus. Koosolekuid linnavalitsuses ja Krõlli lasteaias on peetud käesoleval õppeaastal kord kahe kuu kohta. 20. märtsil oli lasteasutuste hoolekogude esimeeste infokoosolek.
21. märtsil oli õppesõit Pärnu õppenõustamiskeskusesse. Kõikide Viljandi koolide tugispetsialistid olid seal esindatud. Kaare ja Kesklinna kooli tugispetsialistid kinnitasid lausa eraldi: perekeskuse loomise idee toetab lapsi ja peresid ning tagab tugispetsialistidele täiskohaga töö. Ka Jakobsoni ja Paalalinna kooli esindajad olid Pärnus kogetuga rahul ja said oma küsimustele vastused.
Pärnu õppenõustamiskeskus on asutatud 1993. aastal ning selle kogemus on usaldusväärne ja praktikas tõestatud. Pärnu kogemus ühtib meie mudeliga ja see lisab kindlust, et niimoodi ülesehitatud süsteem toimib.
PÖÖRDUJATE SÕNUL tahetakse lubatud teenuse kättesaadavus tagada juba täiskohaga töötavate spetsialistide töökoormuse suurendamisega. Seadus sätestab logopeedidele ja eripedagoogidele 35 tundi üldtööaega, mida pole plaanis ega võimalik suurendada.
Samuti avaldatakse veendumust, et logopeedide, psühholoogide, eripedagoogide ja sotsiaalpedagoogide koondamine ühte keskusesse ja jagamine eri lasteasutuste vahel ei paranda kindlasti teenuse kvaliteeti.
Perekeskuse tugispetsialistid töötavad nagu Pärnu õppenõustamiskeskuse puhul edasi oma asutuses oma ametijuhendi järgi, näiteks 22–24 tundi nädalas, ja ülejäänud aja keskuses. Loodava laste ja perede osakonna spetsialistid on ka koolide meeskonna liikmed – kolleegid, kes osalevad õppenõukogu töös, arendustegevuses ja võrgustikutöödes. Tugisüsteemi ei lõhuta, vaid suurendatakse kompetentsi, mis praegu on vaid ühe asutuse põhine.
Pöördumise esitajad soovivad, et kooli tugispetsialistidele tagataks eelnõus pakutud töötasumäär, mis võimaldab neil edaspidi keskenduda ainult oma erialasele tööle koolis. Reaalsus on, et mitmes haridusasutuses on spetsialiste, kes täiskohaga töö kõrvalt töötavad isegi kuni 0,75 kohaga teises asutuses.
Muudatuse üks põhieesmärk on, et kõrge kvalifikatsiooniga spetsialist töötaks oma erialal ja poleks sunnitud jagama end mitme töökoha vahel. Eesmärk on ühtlustada ka spetsialistide palka nii, et see jõuaks õpetajate omaga samale tasemele. Seega on praegu vähem teenivatel spetsialistidel oodata palgatõusu.
Keskuses töötades saab tugispetsialist keskenduda oma põhitööle ning sama valdkonna kolleegidelt tuge ja nõustamist. Lisaks on võimalik raskemate juhtumite lahendamiseks koostööd teha. Keskuse loomine tagab, et spetsialist töötab täiskoormusega ja pole koormatud samal ajal teiste ülesannete täitmisega.
MIS MUUTUB Viljandi linnas lastele ja lastega peredele paremaks, kui Viljandi päevakeskuse juurde luuakse perede ja laste osakond?
Esiteks luuakse linna nõustamisalane kompetentsikeskus. Laste probleeme märgatakse varakult juba lasteaias ning nendele reageeritakse efektiivsemalt. Lapse üleminek lasteaiast kooli läheb pehmemalt, sest info lapsega tegelevate spetsialistide vahel liigub sujuvamalt.
Vanematele on tasuta kättesaadav vajalike nõustamisteenuste komplekt. Vanematel ja lastel on vabadus valida tugispetsialiste. Samuti on ühendatud teenuse pakkumise kaudu tagatud kõikidele lasteasutustele vajalike tugispetsialistide olemasolu.
Muudatused harjumuspärases töörutiinis tekitavad palju hirme ja küsimusi ning kahjuks ka vääritimõistmist. Meenuvad reaktsioonid, kui allasutuste raamatupidamised koondati linnavalitsuse juurde; kui lahutati põhikool ja gümnaasium ning loodi Viljandi gümnaasium; kui loodi Linnahooldus.
PEREKESKUSE RAJAMISE idee oli Viljandis päevakorral 1993. ja 2010. aastal. Siis jäi see erinevatel põhjustel tegemata. Toona volikogus istunud saadikud peaksid oma poliitilises mälus inventuuri tegema, miks see nii on läinud, ja analüüsima, miks see taas päevakorral on.
Ümberkorralduste suhtes on kriitikatorm tõusnud vahetult enne eelnõu teist lugemist volikogus. Pärast seda, kui kõigile huvirühmadele on antud korduvalt võimalus sellesse parandusettepanekuid teha. Kahjuks ei laekunud eelnõule pärast esimest lugemist muudatusettepanekuid mitte kelleltki peale sotsiaalkomisjoni, kes samuti ei kritiseerinud plaani ennast.