Tänase lehe esiküljel kajastatud juhtumis, kus Viljandi tenniseklubi ja käsipalliklubi ähvardab tegevustoetusest ilmajäämine, ei ole bürokraatiat ületähtsustatud. Vastupidi: linnajuhid kinnitavad üheselt mõistetavalt, et sellest tuleb mööda hiilida.
Miks on bürokraatia püünisesse nõnda pahasti kinni jäädud? Aga seepärast, et kui linn muutis toetusraha maksmise korda, seadis ta sisse karmi punkti, mille järgi ei tohi aruande esitamisega hiljaks jäänuid järgmisel kahel aastal toetada. Eesmärk oli õige: kaotada toetusraha kasutamise aruannete esitamisel lokanud lohakus. Ent nähtavasti jäi seda tehes esitamata küsimus: aga mis siis, kui...? Bürokraatiale anti ähvardavad hambad, ent nüüd on ta needsamad hambad linnale säärde löönud.
