Mida sa tegid 1990. aastatel?

Turu tänav Viljandis. Foto: Viljandi muuseumi fotokogu

Kuidas alustati 90-ndatel ettevõtlusega Viljandimaal? Kuidas oled sa sellega seotud?

Mida sa 90-ndatel tegid? Kuipalju mõjutasid muudatused Eestis sinu ja su pere igapäevast elu? Kuidas tundus värskelt kättevõidetud vabadus?

Eesti muuseumid kutsuvad kõiki jagama oma isiklikke lugusid 90-ndatest. Selleks on loodud veebikeskkond www.rahvalood.ee, kus igaüks saab oma ainulaadse loo kirja panna ja muuseumile saata või inspiratsiooni leidmiseks teiste lugusid lugeda.

Viljandi muuseum ootab lugusid sellest, millised sündmused leidsid aset 1990. aastate majanduses. Ümberkorraldused Eesti majanduselus andsid paljudele aktiivsetele inimestele võimaluse teostada ennast eraettevõtluses. Kuidas kulges see protsess Viljandimaal? Kuidas sündisid esimesed uued ettevõtted? Millega hakati kauplema? Mis sai vanadest tootmiskombinaatidest ja suurtehastest? Kes osalesid uue majanduskeskkonna kujundamises ja kes taandusid?

Oodatud on tagasivaated ja meenutused äritegevusest Viljandi linnas ja maakonnas alates vahvli ja suhkruvati müümisest kuni erakaupluste, põllumajandustalude ja muude ettevõtete loomiseni.

Taasiseseisvumine oli nüüdsele Eestile vundamendi ladumise aeg. Elu Eestis muutus lühikese ajaga väga kiiresti ning see puudutas kõiki inimesi ja eluvaldkondi.

90-ndad ei olnud lihtne aeg, aga see kujundas meid ja meie elu. Et praegu toimuvat mõista, tahavad muuseumid võtta need aastad luubi alla põhjalikumalt kui kunagi varem. Üks osa iseseisvumise loost on see, kuidas Viljandimaa inimesed ja ettevõtjad kõnealuse perioodi üle elasid ja mida kogesid. Mis ajas nutma, mis paneb tagantjärele mõeldes naerma? Mis on aidanud su äril püsima jääda või mis probleemid ja asjaolud viisid äritegevuse lõpetamiseni?

Rahvalood.ee lehel koguvad muuseumid inimeste kogemusi ja mälestusi sellest, kuidas algas taasiseseisvusaeg, ning nende arvamusi toona toimunu kohta. Periood on jagatud eraldi teemadeks, et oleks kergem valida, millist oma lugu või lugusid muuseumidega jagada. On võimalik valida, kas vastata muuseumide ettevalmistatud küsimustele või kirjutada vabas vormis. Peale kirjalike mälestuste on oodatud ka fotod, videod ja helijäädvustused. Kõik need meenutused lisavad puuduvaid lülisid suurde loosse meie riigist.

Eesti muuseumide ühine kogumis- ja uurimisprojekt „Eesti 1987–2000: murdekoht või lahtihüpe“ on algatatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Projekti eesmärk on uurida protsesse üleminekuühiskonnas eelkõige üksikisiku argielukogemusest.

Lisaks Viljandi muuseumile koguvad lugusid kirjandusmuuseum, maanteemuuseum, meremuuseum, pedagoogika arhiivmuuseum, Eesti rahva muuseum, spordi- ja olümpiamuuseum, teatri- ja muusikamuuseum, tervishoiumuuseum, Eesti vabaõhumuuseum, Harjumaa muuseum, Hiiumaa muuseum, Iisaku kihelkonna muuseum, Muhu muuseum, Narva muuseum, Saaremaa muuseum, Tallinna ülikooli muuseum, Tartu mänguasjamuuseum ja Tartu ülikooli muuseum.