/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
«Machete» stsenaariumist saaks suhteliselt kerge vaevaga teha tüüpilise Steven Seagali stiilis märulifilmi, mida meie erakanalid näitavad teisipäevaõhtuti ja mida telekavas hinnatakse ühe või kahe tärniga. Tuleks ainult siluda mõni keerdkäik, asendada teatraalsed ja kümme-korda-üle-võlli vägivallastseenid traditsioonilise madinaga, vahetada ports kuulsusi teisejärguliste näitlejate vastu ning tõsta Steven Seagal negatiivse kangelase kehastaja asemel sangari rolli.
Paraku kirjutas, lavastas ja produtseeris «Machete» Robert Rodriguez ja siin on asjad teistpidi. Steven Seagal kehastab hoopis kõige suuremat kurjamit (teda assisteerivad samal pool rindejoont Robert de Niro ja Don Johnson), kuna tavaliselt kriminaale kehastav unustamatu Danny Trejo on esihea. Verd ja kehaosi lendab suurtel kiirustel ja hulgakaupa ning süžeest võib leida peale tavapärase veritasu veel nii mõndagi muud.
Märkimist väärib ka see, et lavastaja oli suutnud laenata võõrutuskliinikust narkojoobes nooriku rolli mängima Lindsay Lohani.
Tegu pole muidugi mingi suurteosega, kuid üle keskmise meelelahutusega kindlasti. Rodriguez on jäänud truuks oma kujutuslaadile: kõik on esitatud koomiksi stiilis. Ometi tuleb kogu seda tulevärki vaadates nentida, et midagi uut autor meile ei ütle ja võib üksnes oletada, kui kaua ta viitsib veel seda põldu künda.
Neil, kellele seda laadi meelelahutus on mokkamööda, soovitan vaadata kõnealust linateost eriti põhjalikult, sest selles võib peituda vihje Rodrigueze järgmise filmi kohta. Nimelt jooksis selle režissööri 2007. aastal valminud «Grindhouse’ist» läbi vale-treiler «Machete», millest hiljem sündiski kõnealune film.