Kanad sobivad linnaaeda kenasti, kukega on hoopis iselugu

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihur on pere kõige innukam kanapidaja. Just tema on see, kes käib pesast mune korjamas, laseb hommikul kanad välja, vaatab õhtul, kas kõik sulelised ilusti majakeses on, ning paneb ukse kinni. Mõnikord tuleb hoolitseda ka selle eest, et linnud ei läheks sinna, kus pole nende õige koht.
Vihur on pere kõige innukam kanapidaja. Just tema on see, kes käib pesast mune korjamas, laseb hommikul kanad välja, vaatab õhtul, kas kõik sulelised ilusti majakeses on, ning paneb ukse kinni. Mõnikord tuleb hoolitseda ka selle eest, et linnud ei läheks sinna, kus pole nende õige koht. Foto: Elmo Riig

Põldude pere elab Viljandis avaras majas, mida pereisa ja pereema praegu looduslikke materjale kasutades renoveerivad. Sõstrapõõsad punetavad aia veeres ja õunapuud tõotavad rikkalikku saaki. Kanad siblivad murul ja lapsed vudivad õue vahet.

Idülliline pilt nagu mõnes vanas lastejutus.

Tartus teatriteadust õppinud pereema Kiti Põld ütleb, et nad püüavad elada nii looduslähedaselt ja tervislikult kui võimalik, aga on sellega alles poolel teel. Peedu Põld, kes töötab pärimusmuusika aidas haldusjuhina, on naise mõttekaaslane. Aega ühist maailmavaadet leida on olnud, sest äsja tähistasid nad kümnendat pulma-aastapäeva.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles