Mustlast leiti metsavenna kaua otsitud säilmed

Mustla alevi piirilt Tõnismäe talu sauna kõrvalt leiti esmaspäeval Eesti Vabariigi kolonelleitnandi, hilisema metsavenna Johan Purga säilmed.

Esimest korda läksid kaitseliitlased nimetatud paika mullu sügisel, lootes leida Vabadusristi II liigi 3. järgu kavaleri Johan Purga säilmed vanast taluhoonest. Lühikesel ja sombusel sügispäeval oli aga rehealuses liiga hämar, seega otsustati otsinguid jätkata kevadel, kui päevad on pikemad ja valgust rohkem.

Äpardunud katsed

29. mail koguneti taas Mustlasse, et otsinguid jätkata, sest pärast sügisel Sakalas ilmunud artiklit oli Viljandi muuseumi direktori Jaak Pihlakuga ühendust võtnud üks vanaproua ja rääkinud asjast teistsuguse versiooni. Selle järgi oli Johan ennast varjanud hoopis saunas, mis asus majast eemal piiriheki ääres ja kust oli ohu korral hea kohe metsa pageda. Seal saunalaval oligi ta ennast naise jutu järgi maha lasknud ja oli maetud sinnasamasse sauna eesruumi põranda alla.

Kaitseliitlased leidsidki keset tihedat võsa pisikese sauna, paraku ei peitunud selle põranda all midagi. Otsiti läbi ka rehealuse teine pool, aga sealtki ei tulnud otsitavat välja. Alla siiski ei antud.

Eesti sõjamuuseumi koostööpartner Arnold Unt lubas teha tööd arhiivis: äkki leidub kusagil selle talu täpsem plaan viiekümnendatest aastatest, mis annaks alust otsinguid jätkata. Sama meelt olid Kaitseliidu Karksi malevkonna Lilli üksikrühma pealik veebel Jaak Põldma ja Jaak Pihlak, kes lubasid uurida vanu sõjaväekaarte, mis olid väga täpsed. Paraku ei õnnestunud talu plaani kusagilt leida, küll aga sai Arnold Unt Tartu arhiivist tol ajal talust tehtud aerofoto. Talumaja ja laut olid sellel kenasti näha, paraku mitte saun, sest hommikupoolikul tehtud piltidel olid puude varjud liiga pikad.

Kopaga kaevamine tõi edu

Ehkki vana sauna asukoht oli teadmata, otsustati ikkagi veel õnne proovida.

Esmaspäeval kogunesid mehed taas Mustla servale ja sedapuhku olid nad appi kutsunud kopa, et taluõu läbi kaevata. Juhul kui pealispinna alt tulnuks välja segatud pinnast, olnuks alust edasi uurida.

Kopp alustas kaevamist kella 9 paiku, esialgu tulutult. Edu saatis otsijaid alles pärast kella 13, kui nad tulid mõttele, et ehk oli vana saun praeguse kõrval.

«Viimaks, kui kõik olid juba tüdinud ja lootuse kaotanud, tõstis kopp välja jalaluud. Arvasime, et säilmed on rinnakõrgusel, aga olid vaid poole meetri sügavuses suure kivi juures kägaras. Toonane taluperemees oli ta matnud tõenäoliselt kiiruga plaanitust kõrgemale – toona ju avalikult metsavennale hauda kaevata ei tohtinud,» jutustas Kalam.

Ülejäänud säilmed kaevati välja juba labidaga.  Otsingute juht, Eesti sõjamuuseumi koostööpartner Arnold Unt mõõtis ja dokumenteeris kõik täpselt. Leiti ka vana padrunikest ja rohelise riidetüki küljes Ameerika sõjaväenööp. Kaitseliidu mehed otsisid läbi ka selle mullahunniku, mille kopp oli välja tõstnud, ja leidsid sealt mõned detailid, mida algul keegi märganud polnud.

«Meie rõõm leiu üle oli suur. Kõik olid juba tülpinud ja mõtlesid enne seda käega lüüa, et paneme lihtsalt kivi kirjaga, et siia kusagile ta maetud on,» jutustas Kalam.

Arnold Unt viis säilmed kaasa, et need tuvastada. «Tõenäoliselt eksimist siiski ei ole, sest leitud mehe pealuus oli näha kuuliauk. Täpset surma aega ei tea keegi, ilmselt juhtus see pärast küüditamist aastatel 1950–1953,» rääkis Ants Kalam.

Tema hinnangul võis Johan Purga metsavennaelust väsida. «Kui kümmekond aastat pead end varjama ja kusagil käia ei saa, siis võivad närvid üles öelda. Oleks ta end võimudele üles andnud, oleks ta kindlasti maha lastud, sest ta oli olnud Saksa sõjaväes kõvadel ametikohtadel,» selgitas ta.

Ants Kalami sõnutsi maetakse kolonelleitnant Johan Purga auavalduste saatel ilmselt enne sügise saabumist Mustla kalmistule, kus on tema perekonna hauaplats. «Kutsume kohale elus olevad sugulased ja Kaitseliit teeb veidi pauk