Repliik. Suunatuletus

Margus Haav
, Sakala ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Haav
Margus Haav Foto: Elmo Riig / Sakala

See on iseenesest üks nendest habemega teemadest, millest on ohtralt kirjutatud ja kirjutatakse veelgi, aga kasu ei mingit. Ikka see va suunatule näitamine. Õigemini näitamata jätmine.

Ma osalen liikluses eelkõige jalgratturina ning äsja oli taas ohtlik juhtum: pelgalt mõned meetrid jäid puudu sellest, et otsasõidu vältimiseks järsu parempöörde teinud maastur oleks mulle sisse sõitnud. Või siis oleks tagant sisse sõitnud sellele Volkswagenile, mille juht otsustas ootamatult teha vasakpöörde ja vajutas pidurile.  

Suunatuled on mõistagi võrdlemisi uus nähtus, Nõukogude Pobedadele ilmusid need näiteks alles viiekümnendate alguses. Siiski on mul väga raske mõista juhti, kes ei arvesta teistega kas oma lollusest, saamatusest või lihtsalt ülbusest. Jutt ei ole siin isegi sõiduradade vahetamisest. Ka 90-kraadisest pöördest ei anta sageli teada. Samuti äärde seisma jäämisest või tee servast liikuma hakkamisest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles