Sellest on tublisti üle kümne aasta möödas, kui toonane Viljandi linnapea Peep Aru nentis: Viljandis ei saa ühtegi puud maha võtta, ilma et mingit jama tekiks ja Sakala sellest kirjutaks. Siis oli tõesti nõnda, et peaaegu iga sae alla määratud puu puhul puhkes avalik vaidlus ja kaklus, ehkki nii mõnigi puu oli lausa eluohtlik.
Möödus mõni aasta ja olukord pöördus. Julgen arvata, et kuus-seitse aastat ei tekitanud puude saagimine Viljandis reaktsiooni. Vähemalt mitte avalikku. Neid raiuti lossimägedes, vanalinnas ja kõikjal mujal. Sakala kirjutas sellest, aga need olid emotsioonitud artiklid, milles selgitati, mida tehakse ja miks. Mõnikord harva, näiteks siis, kui haljastusspetsialist tegi otsused Google’i kaardi abil, põhjustas puude raiumine üksikutes inimestes pahameelt, aga tormi ei tõusnud.