Viljandi spordihoone ragises eelmisel teisipäeval kurjakuulutavalt, kui töömees hakkas kahe meetri kõrgusi hangesid maja otsast alla kühveldama.
Spordihoonet rõhusid hanged
4. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maja tegi üsna koledaid hääli,» nentis Madis Rand, kes on osaühingus Matsikatus ühtaegu nii omanik, juhataja kui töömees.
Eile ennelõunal otse spordihoone katuselt «Sakalale» telefonitsi intervjuud andnud Rand rääkis, et loodab töö lõpetada täna või homme.
Spordihoonele järgnevad lasteaiad
Madis Rand töötab spordihoone vana osa katusel ning seal on lume paksus küündinud mõnes kohas üle kahe meetri. «Keskmiselt jääb see meetri ja 1.20 vahele,» täpsustas ta. «Lumi on tihe, nii et ei saa kohati plastlabidaga kättegi.»
Viljandi linnavalitsuse majandusameti peaspetsialisti Jaan Lukase väitel oligi spordihoone vana osa linnale kuuluvatest majadest kõige raskema ja hoonele kõige ohtlikuma lumekihi all. Järgmisena ootavad koormast vabastamist Männimäe lasteaiad.
«Mõlemad hooned on U-kujulised ja nurkadesse tekivad meetrikõrgused hanged,» selgitas Lukas. «Need tuleb sealt alla saada.»
Spordihoonet haldava Viljandi Spordikeskuse juhi Mati Jürissoni sõnul ongi kõige ohtlikumas seisus need hooned, kus pole betoonlage.
Enne nädala lõppu tuleks puhtaks saada ka spordihoone uue osa katus, kus Jaan Lukase ütlemist mööda on lund palju vähem. «Kohati on isegi katust näha,» lausus ta. Paraku saab sealt lund lükata ainult maja pangapoolsele küljele, mis tuleb enne puhtaks teha.
Viljandi järve ääres ellingul, staadioni olmehoonel ning tribüüni varikatusel on lund arvatust vähem. «Tuul ajab sealt lume maha,» ütles Jürisson.
Lukase sõnul on ellingul küll suur katusepind ja betoonlage pole, kuid lumi pole hoonele ohtlik.
Lumetõrjujal tööpuudust pole
Spordihoone katusel rassiv Madis Rand tunnistas, et tööpuudust tal ei teki, sest lisaks linnale ootavad tema katusel töötamise oskusi eramajade omanikud.
«Sakala» vahendusel pakkus eelmise aasta viimases lehes ennast katustelt lund maha ajama üheksa inimest ning Ranna arvates peaks neile kõigile tööd jätkuma.
Peale hoonete on paks lumi ohtlik inimestele, kes satuvad maja räästa alla. Kiires korras tuleb seetõttu ajada lumi maha maagümnaasiumi hoonete ning nende naabruses seisva huvikooli katuselt.
Lume raskuse all on tänavu Eestis sisse vajunud paari lauda katus ning Pärnus langes aastavahetusel kokku spordihoone.
SELGITUSED
Ülle Murro,
meteoroloog
Arvutasin põllult võetud lume järgi, et kui lumikatte paksus on pool meetrit, teeb see ühe ruutmeetri kohta raskuseks sada kilogrammi. Tugevalt tuisanud kohtades on lumi tihedam ja seega raskem ning muidugi kaalub rohkem katuse äärtes sooja õhu mõjul jäiseks sulanud lumi.
Jaan Lukas,
linnavalitsuse ametnik
Meil pole sellist ohtu, et mõni katus võiks kokku kukkuda, nagu juhtus Pärnu spordihoonega. Lükkame katustelt lund ja loodame väga, et ei jää sellega hiljaks. Ohtlikuks muutub olukord siis, kui ilm läheb sulale.