Repliik. Kinno tahan

Margus Haav
, Sakala ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Haav
Margus Haav Foto: Elmo Riig / Sakala

Möödunud aastal käidi Eestis kinos üle kolme miljoni korra. See teeb jämedalt võttes kolm käiku iga eestimaalase kohta.

Moodne digikino ei ole mitte ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas, vaid, palun väga, Lihulas, Põlvas, Jõgeval, Haapsalus, Märjamaal, Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares, Kärdlas ja Jõhvis ning äsja sellesse nimekirja lisandunud Tapa kultuurikojas. Aga mitte Eesti suuruselt kuuendas linnas Viljandis.  

Väga tore, et pärast Viljandi viimase kino Rubiin mahalammutamist võtsid Männimäe külalistemaja ja Sakala keskus filmide näitamise tänuväärse, kuid vaevarikka ülesande enda kätte. Nüüd on neile lisandunud ka Ugala teater. Tõesti tubli, ausalt, ilma igasuguse irooniata. Aga ükski nendest ei ole siiski klassikalises mõttes kino, pigem hädapärane kinopunkt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles