Viljandi linnapea Kalle Jents põhjendab noortekeskuse töö ümberkorraldamise vajadust eelkõige sellega, et noortele tuleb pakkuda rohkem sisukat huvitegevust.
Linnapea: noortekeskus peab pakkuma tegevust, mitte laskma lihtsalt hängida
20. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pikalt on olnud arutusel küsimus, kas noortekeskus peaks jätkama?
See teema kerkis päevakorrale siis, kui endine noortekeskuse juhataja Kalvi Kants ära läks. Tõsisemalt on see olnud arutuse all viimase poole aasta jooksul — oleme aeg-ajalt haridusameti juhataja ja abilinnapeaga nendest küsimustest rääkinud. Sügisel käisime terve linnavalitsusega noortekeskuses, et näha, kui palju seal noori kohal on ning mida nad teevad.
Linnavalitsus on aasta jooksul paljusid valdkondi üle vaadanud mõttega, kuidas ratsionaalsemalt ja efektiivsemalt toimida. Üks pool on rahaline, teine sisuline. Noortekeskuse puhul tuleks põhjalikult arutada, mis on selle roll ja kui palju noori seal üldse käib.
Mulle on jäänud mulje, et kogu Eestis on noortekeskustel teatav identiteedikriis. Olen kuulnud, et ka Rakvere plaanib selles valdkonnas ümberkorraldusi.
Plaanides on välja pakutud, et noortetuba avatakse renoveeritud kultuurimajas. Kas seni, kuni see valmib, jätkub noortekeskuse töö endises kohas ja sama meeskonnaga?
Ükskõik millised on organisatsioonilised muudatused, jätkub tegevus kindlasti ka uuel aastal. Koostöös sihtasutusega Innove osutab noortekeskus karjääri- ja õpinõustamist. Oleme plaaninud Viljandimaa omavalitsuste liiduga luua maakondliku keskuse, kus seda valdkonda edasi arendatakse.
Samuti ei kao kuskile noorte tehnikakeskus, mille tegevuse saab ühendada huvikooliga. Poistele on vaja eraldi ringi, muidu on palju laulmist ja tantsimist, kuid neile on tegevust vähe.
Kui ma noortekeskuse töötajatega rääkisin, olid nad kultuurimaja suhtes väga tõrjuvad. Nende hinnangul ei pea noortekeskus asuma kultuurimajas, et kesklinnas aeg-ajalt noorteüritusi korraldada. Küsimus tekib, miks nad neid siis ei korralda!
Praegu on eesmärk arutada, mismoodi edasi minna. Neid sisulisi tegevusi, mis noortekeskuses toimuvad, pole plaanis lõpetada, enne kui pole uut väljundit.
Osaliselt jätkavad seal samad inimesed. Kultuurimajas ja linnaraamatukogus on üks noorsootöötaja ning noortega tegelevad ka huvikoolide õpetajad. Nende jõud võiks ühendada.
Mis puudutab noortekeskuse asukohta, on mul kogu aeg olnud tunne, et see on ühe linnaosa kitsa seltskonna koht. Keskuse töötajad väidavad, et seal käib siiski noori ka mujalt. Kui oleme selle kohta koolidest küsinud, on selgunud, et need, kes mujalt noortekeskusesse käivad, kasutavad enamasti ekstreemhalli.
Praegu on noortekeskus see koht, kus noor saab lihtsalt olla. Kas linn peab selle alla panema miljoni ja töötajaid pidama, et noored saaksid tšillida ja hängida? Kodus nad ka ei taha olla, seal pannakse tuba koristama. Kas tõepoolest peab linnas olema selline koht, kus ei pea mitte midagi tegema? Noortekeskuses peaks ikka olema põnev, noori peaks seal tegevustesse kaasama ja suunama, kui neil endal pole ideid või kohustust.
Ikkagi on praegu ja kindlasti ka edaspidi hulk noori, kes ei käi huvikoolis. Mida nendega peale hakata?
Uuringutest on välja tulnud, et neid Viljandi ja ümbruskonna valdade noori, kes pole huvitegevusega hõivatud, on umbes 19 protsenti. Nendele peaks olema noortekeskus, kuid küsimus ongi, mida neile pakkuda ja missuguseid võimalusi luua. Tahaks väga noortelt endilt teada, mida nad vajaksid ja millest tunnevad puudust.
Olen käinud paaril õhtul huvi pärast noortekeskuses vaatamas, kui palju noori seal koos on. Neil kordadel, kui mina kohal olin, nägin nelja-viit poissi istumas ja kaarte mängimas. Võib-olla oli see lihtsalt juhus, et siis oli vähe rahvast, kuid mulle tundub, et see ongi ühe väikse seltskonna koht.
Kas linn peaks aitama koolivaheaegadel noorte vaba aega sisustada?
Kahtlemata peaks linn seda tegema ja on ka teinud. Samas on teised linna asutused juba sellesse kaasatud. Näiteks sügisesel koolivaheajal sattusin koos kultuuriministriga Kondase keskusesse ja nägin seal palju lapsi tegutsemas. Samuti pakkus linnaraamatukogu rohkesti üritusi.
Milliseid ideid on noortevolikogu sellel teemal kaasa rääkides pakkunud?
Ma ei tea, kas see on neil juba kõne all olnud, kuid kindlasti tahaksime ära kuulata nende arvamused ja koos nendega seda arutada.
Missugused on plaanid Männimäe tee 26 hoonega, kui noortekeskus sealt välja kolib?
Selle üle tuleb veel mõelda. Meie linnas on tegelikult palju selliseid tühjaks jäävaid hooneid, millele tuleks rakendust leida. See on laiem teema. Oleme seda maja pakkunud näiteks kultuuriakadeemiale.
Teisalt tuleb mõelda, mis saab kunstikoolist, sest seegi on avaldanud soovi olla kesklinnale lähemal. Samuti asub seal praegu täiskasvanute gümnaasium, mis tuleks kunagi ümber paigutada. Ma arvan, et praegune Kaare kool on kõige sobilikum koht, kus võiks asuda täiskasvanute gümnaasium.
Oleme arutanud selles kontekstis ka kino küsimust. Kõne all on olnud kultuurimaja juurdeehitis, kus võiks asuda black box, mis sobiks filminäitamiseks ja noortepidude korraldamiseks.
Koolides on huvijuhid, kes õpilastega tegelevad, ja linnas on avatud huvikoolid. Kas eraldi noortekeskust on üldse vaja?
On tore, kui koolides korraldatakse noorteüritusi, kuid teisalt tahab noor kooliseinte vahelt välja.
Jaak Allik tõi «Sakalas» ilmunud arvamusloos välja, et pärast kella üheksat õhtul ei näe Viljandi tänavatel kedagi liikumas.
Minu meelest on see just tunnustus: järelikult on noortel tegevust ja nad ei jõlgu linna peal!
NOORED
Viljandimaa noortekeskuse kasutamise aktiivus on välja toodud Viljandi tänavuses huvihariduse ja -tegevuse analüüsis.
• Peamised kasutajad on IV—VII klassi poisid ning IX ja XI klassi õpilased, enamasti õpilasesinduse liikmed.
• Õpilaste hulk koolide kaupa: Jakobsoni gümnaasiumist 43, maagümnaasiumist 33, Paalalinna gümnaasiumist 13 ning teistest koolidest 11 protsenti.
• Noortekeskuses viibib igal nädalal 125, kuus korra 95 ja mõni kord aastas 353 noort.
Allikas: Viljandi linnavalitsus