Viimaks ometi on ka eestikeelsete subtiitritega DVD-le jõudnud 1991. aasta madinakomöödia «Harley Davidson ja Marlboro-mees».
Arvustus: Lõbus madin
/nginx/o/2017/06/08/6761849t1h1e5f.jpg)
9. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsiklimees Harley (Mickey Rourke) ja kauboi Marlboro (Don Johnson) alustavad vägikaikavedu suure pangaga, kes tahab lammutada nende sõpruskonnale kuuluva mõnusa motobaari ning ehitada selle asemele pilvelõhkuja.
Et maa välja osta, otsustavad nad röövida kõnealuse panga rahaautot. Paraku on selle koormaks hoopis uus sünteetiline narkootikum. Nüüd ei tule semudel võidelda baari, vaid elu eest.
Suhteliselt lapsiku süžee, mis ekspluateerib enamikku oma žanri klišeesid, muudab nauditavaks eelkõige peaosaliste omavaheline keemia ja märulifilmi kohta terane dialoog. 1991. aastal olid nii Johnson kui Rourke oma parimas vormis ja karjääri tipul. Stiilselt stampides on ka hilisem tõsielustaar Tom Sizemore paha pangajuhi rollis.
Paljudest teistest sama žanri filmidest eristab «Harleyt ja Marlborot» tõik, et vint on meelega üle keeratud: keegi ei üritagi teha nägu, justkui oleks tegu millegi muu kui mõnusa meelelahutusega.
Kakskümmend aastat on muidugi parajalt pikk aeg, et keegi võiks tulla mõttele teha sellest kultusfilmist uusversioon, huumorita, ent kümme korda võimsama action’iga. Õnneks polnud see omal ajal nii suur hitt, et keegi loodaks selle pealt veel kord kasu lõigata.