Märtsikuust peab prügiveoleping olema igal Saarepeedi ja Tarvastu valla majapidamisel. Ka nendel, kelle prügikotid on seni avalikesse konteineritesse rännanud.
Saarepeedi ja Tarvastu sõlmivad prügiveo lepingu
27. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu ühinesid Tarvastu ja Saarepeedi vald Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega, mille liikmed olid juba varem Võhma linn ning Kõo ja Suure-Jaani vald. Äsja kuulutas Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus välja hanke, mille abil loodab 1. märtsiks leida Viljandimaa piirkonna viiele omavalitsusele ühise prügivedaja.
Praegu veab Kõos, Võhmas ja Suure-Jaanis ühise hanke kohaselt prügi aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused. Sama firma on seda teinud ka Tarvastus ja Saarepeedil, ent ilma ühishanketa.
Inimesed protestivad
Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton lausus, et märtsi algusest peab igal majapidamisel olema prügikast. Lepinguid sõlmides tema sõnutsi pilli lõhki ei aeta ning nende juures, kellel jäätmeid tekib vähem, hakkab ka prügiauto käima harvem.
«Kindlasti ei hakka me muretsema vedaja tulude ja kasumi pärast, vaid proovime olla paindlikud ja teha sellised lepingud, mis inimesi rahuldavad,» kõneles ta. «Maakohas ei saada keegi näiteks pappi tagasi, sest kõigil on ju ahjud ja pliidid, aga mingeid jäätmeid tekib ikka igaühel.»
Majandusnõunik nentis, et osa inimesi võib kohustusliku lepingu vastu protestima hakata. «Juba praegu on mõni öelnud, et temal ei tekigi prügi ja prügikasti pole vaja,» rääkis ta. «Aga kui uurida, kuhu ta prügi paneb, siis selgub, et kooli juurde või näiteks kalmistu prügikastidesse. See olukord peaks nüüd lahenema.»
Hind võib alaneda
Nõuniku sõnutsi on muudatuse eesmärk see, et igal eluasemel oleks kehtiv leping ning iga pere ja leibkond suudaks tõestada, et tema prügi on kontrolli all.
Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevjuht Arvo Rosimannus märkis, et praegu maksab mõni Saarepeedi majapidamine prügiveo eest kuni kolm korda rohkem kui Viljandis, kus on korraldatud jäätmevedu. Piirkonna ühise hanke puhul peaks hind märksa väiksemaks kujunema.
Saarepeedi valla majandusnõunik Maire Palutaja ütles, et jäätmeseadus kohustab vedu korraldama neid omavalitsusi, kus on vähemalt 1500 elanikku. Et Saarepeedi vallal on rahvastikuregistri järgi 1234 elanikku, siis talle see nõue ei laiene.
«Tegelik elu sunnib siiski vedu korraldama, sest vedaja rakendab piirkonnas vabaturu hinda,» lausus Palutaja. «Väikse vallana ei ole me omaette hanget korraldades konkurentsivõimeline, sellepärast saigi teoks liitumine Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega.»
Keskuse üks veopiirkond on viis Viljandimaa valda, kus elab ligikaudu 15 000 elanikku.
Saarepeedil on peale suhteliselt kalli veohinna mureks veel prügi metsa alla viimine. «Ma ei süüdista siin ainult meie valla elanikke, aga loodan, et korraldatud veo puhul see mure väheneb,» lisas Maire Palutaja.
ÜHING
Mittetulundusühingu Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus asutas 2003. aasta oktoobris 24 omavalitsust.
• Ühingu liikmete arv on aastatega järjest kasvanud ja praegu kuulub sellesse 28 omavalitsust kuuest Eesti maakonnast.
• Ühing loodi eesmärgiga võtta omavalitsustelt kõik ülesanded, mis on omavalitsustele pandud jäätmeseaduse ning teiste jäätmehooldust reguleerivate õigusaktidega.
• Esindab omavalitsuste huve jäätmekäitlusettevõtete, taaskasutusorganisatsioonide ning teiste jäätmekäitlusvaldkonna ettevõtete ja institutsioonidega.
Allikas: www.kejhk.ee