Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tormise laulud püsivad elus tänu lauljatele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
SAKALA01:FOLK : VILJANDI, EESTI, 21JUL06 FOLK. ÕPITUBA. MEESTE LAULUD. PILDIL VELJO TORMIS. er/ Foto ELMO RIIG/ SAKALA | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Reedel, 13. veebruaril oli Viljandi pärimusmuusika aidas kontsertetendus «Raua needmine», millega tähistasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna muusikakeskkooli noortekoor Tormise-aasta algust.

Veljo Tormis, kes tähistab käesoleva aasta augustis 85. sünnipäeva, saatis Järve haiglast kooridele tervitussõnad: «Laulud püsivad elus tänu lauljatele. Tervitan ja tänan kontserdi tegijaid, esinejaid ja kuulajaid!»

Kontsertetendusel kõlasid maagilisi kõlapilte pakkuv «Sügismaastikud», vanade sakraalhoonete ja kultuurimälestiste taastamiseks kirjutatud «Tornikell minu külas», heinalõhnaline ning kurblik «Suvi» (kooritsüklist «Bulgaaria triptühhon»), «Kolm eesti mängulaulu», «Jaanilaulud» ja lõpetuseks sõjavastane meelepuhastusrituaal «Raua needmine».

Laval astusid üles nii Tallinna muusikakeskkooli noortekoor (dirigent Ingrid Kõrvits), Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor (dirigent Janne Fridolin), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Liisi Promet, Merit Männiste, Annika Lõhmus, Greesi Langovits, Marianne Pärna, Karin Salumäe, Toomas Tohert ja Olari Viikholm, löökpillidel Reigo Ahven, Inger Fridolin ja lugeja rollis NO99 näitleja Jarmo Reha. Lavastaja Anne Türnpu, valgus Villu Konrad, dirigent Kaspars Putninš.

Sel aastal saab 85-aastaseks üks Eesti armastatumaid heliloojaid Veljo Tormis, kes aastakümneid on süvenenud eesti rahvalaulu, seda taaselustanud ja kasutanud oma loomingu aluseks, õieti, nagu helilooja on öelnud: «Mitte mina ei kasuta regilaulu, vaid regilaul kasutab mind, et minu kaudu ennast väljendada.»

Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal Kuusalus. Ta õppis orelit, koorijuhtimist ja kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis ning kompositsiooni Moskva Konservatooriumis (1951–1956). Oma saamist heliloojaks on ta põhjendanud kahe asjaoluga konservatooriumi päevilt – esiteks keelas Nõukogude valitsus 1948. aastal oreliklassi tegevuse ja teiseks ei pidavat koorijuhi amet talle kõige paremini sobima. Nii jõudis ta heliloominguni  ning praeguseks on tal valminud aukartustäratav kogus instrumentaal- ja vokaalmuusikat nii traditsioonilises kui nüüdisaegses helikeeles, milles modernne on ühendatud ürgsega.

Tagasi üles