Mäss pidi päädima valitsuse langemisega

Hans Väre
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillirahutused vapustasid kogu Eestit, kuid 9. maiks kavatsesid valitsusevastased veel suuremat mässu. Justiitsminister Rein Langi sõnul taheti konflikt paisutada suureks, et sundida valitsust tagasi astuma.
Aprillirahutused vapustasid kogu Eestit, kuid 9. maiks kavatsesid valitsusevastased veel suuremat mässu. Justiitsminister Rein Langi sõnul taheti konflikt paisutada suureks, et sundida valitsust tagasi astuma. Foto: Raigo Pajula («Postimees»)

Kolmapäeval Viljandi ettevõtjate ümarlaual osalenud justiitsminister Rein Langi sõnul oli 9. maile plaanitud aprillirahutustest märksa suurem mäss, mille eesmärk oli kukutada valitsus.

Langi teada oli 9. maiks rahutusi kavandatud juba tükk aega enne seda, kui Tallinna Tõnismäele paigaldati telk ja alustati säilmete väljakaevamist. Ehkki minister ei usu, et plaaniti valitsuse füüsilist kõrvaldamist, pidanuks olukord pealinnas muutuma nii ebastabiilseks, et oleks lõppenud riigipöördega.

«Kujutlege, et Tallinna kesklinnas on ennast kaheks või kolmeks päevaks kindlustanud retsidiivne relvastatud seltskond, inimestel ei ole tänavatel turvaline ning toimub tohutu rüüstamine,» kirjeldas Lang «Sakalale» tõenäoliselt Venemaal välja töötatud mässuskeemi.

Ministri hinnangul oleks valitsuse suutmatus olukorda kontrollida põhjustanud üldist rahulolematust ning rahvas oleks ise hakanud marodööridele vastupanu organiseerima.

«Tänavale oleks tulnud omaalgatuslikud rühmad ja noortejõugud ning sellises olukorras valitsus demokraatlikul maal kaua ei püsi,» nentis Lang.

Andmed põhinevad analüüsil

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes kinnitas, et ka prokuratuuri teada kavandati 9. maile ulatuslikke kogunemisi.

«Milliseid tagajärgi nende korraldajad ette nägid, ei ole võimalik öelda,» lisas Herodes.

Justiitsminister Langi sõnul põhineb info valitsuse mahavõtmise plaanist analüüsil.

Ta tunnistas, et erioperatsiooni käivitanud korraldust ei näe Eesti võimude silmad kunagi ning seetõttu pole teada ka riigipöördekatse täpsed detailid.

«Aga ma arvan, et see (plaani olemasolu — toim.) on igale mõtlevale inimesele selge,» ütles ta. «Kui Vene duuma delegatsioon teatab juba lennuväljal, et nõuab Eesti valitsuse tagasiastumist, ning jätkab seda retoorikat ka Eestisse jõudes, siis minu meelest pole seal üldse vaja rohkem mõelda.»

Justiitsminister ei osanud öelda, kas mässu korraldajatel oli ka keegi kindel inimene, keda uueks peaministriks upitada.

«Kui minu käsutuses oleks Putini allkirjaga paber, siis oleks ma selle ammu teile pihku andnud ja palunud ära trükkida,» teatas ta. «Eks meie sõbralikul naaberriigil ole ka omad saladused.»

Aprillirahutused aitasid valitsust

Rahutuste vallapääsemine juba 26. aprillil osutas Rein Langi sõnul Eestile omamoodi teene, sest aitas korrakaitsejõududel ennast koguda ja 9. mai plaanid nurja ajada.

«Suur osa organisaatoritest ja lüliülematest oli selleks ajaks juba trellide taga või kahtlustatavaks tunnistatud,» selgitas ta.

Ministri ütlemist mööda olid ka 26. aprillil märatsenud kurjategijad Tõnismäele organiseeritult kokku aetud ja see, miks asi toona käest läks ning laamendamine algas ettenähtust peaaegu kaks nädalat varem, vajab veel analüüsimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles