Kui korrastada kütteseadmed kevadsuvel, võib sügisel kütteperioodi rahuliku südamega alustada. Ka korstnapühkijad soovitavad korstnaid puhastada just pärast kütteperioodi lõppu, sest siis ei ole pigi lõõrides jõudnud kõvaks kuivada ja korstnapühkijate ootejärjekorrad on lühemad.

Regulaarne korstna puhastamine aitab kokku hoida küttekulusid ja on vajalik tuleohutuse tagamiseks. Pidevalt kasutuses olevaid kütteseadmeid ja lõõre tuleb puhastada kaks korda aastas, sügisest kevadeni kasutatavaid seadmeid võib puhastada korra aastas. Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib aga tekkida ka tihedama hoolduse vajadus.

Turvalise kütmise eelduseks on lisaks korstnalõõride puhastamisele kogu kütteseadme hooldamine. Vajalik on kontrollida, et seadmed ei oleks mõranenud, amortiseerunud ja seetõttu tuleohtlikud. Tahmaluugid peavad olema korralikult kinnitatud ja suletud.

Tänapäevase korstnapühkija varustusse kuulub muu hulgas spetsiaalne kaamera, mille abil pisimadki probleemid lõõride kaudu üles leitakse. Kütteseadmete seisukorda oskab hinnata professionaalne pottsepp, kes vajaduse korral katkise seadme ka parandab.

Mida parem on korstnas ja küttekoldes tõmme, seda vähem tekib suitsukanali seintele tahma ja pigi. Pigi muudab suitsulõõrid tuleohtlikuks, vähendab küttekolde kasutusiga ning suurendab soojakadu ja küttekulu.

Kütteseadmete hooldamise kohta leiab rohkem infot päästeteenistuse kodulehelt www.rescue.ee/1667. Päästeala infotelefonilt 1524 saab teavetkorstnapühkijate ja pottseppade teenuste kohta. Samuti leiab piirkonna korstnapühkijate kontakte Eesti korstnapühkijate koja kodulehelt.