Kreekas, kus vaesed elatuvad toidujäätmetest, on kohalik Punane Rist pankroti äärel ja vajab hädaliste abistamiseks ise välisabi.
Rikkaks peetav Euroopa seisab silmitsi vaesuse ja näljaga
19. jaanuar 2013, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Punase Risti komitee ICRC peadirektor, šveitslane Yves Daccord on ekspert vaeste, haigete ja vigastatud inimeste aitamises maailma kriisikolletes. Enamasti kuluvad tema aeg ja kogemused ära sellistes kuumades kohtades nagu Afganistan, Gaza, Somaalia, Sudaan, Mali ja Jeemen. Möödunud aastal oma Genfi büroost jõulupuhkusele minnes tundis ta selgelt, et vaesus ja vägivald liiguvad 2013. aastal palju lähemale.
Taani päevaleht «Politiken» avaldas 2. jaanuaril pikema usutluse Daccordiga ning see pälvis tähelepanu ka teistes Skandinaavia riikides, samuti Ühendkuningriigis ja ehk mujalgi Mandri-Euroopas. Eestis ületas ülimalt murelik vaade meie lähitulevikule hädavaevalt «Postimehe» veebiuudise künnise.
Ees ootavad rasked ajad
Yves Daccord teab, mida räägib: «Meie analüüsid näitavad, et arvestades majandusliku surve kasvamist, tulevad järgmised neli aastat Euroopale väga rasked. Selleks peab valmis olema.»
Tõeliseks ohutsooniks on kujunemas Lõuna-Euroopa. Majanduskriisil on Euroopa Liidus rasked sotsiaalsed tagajärjed. «Esiteks: üha enam eurooplasi on tõeliselt vaesunud. Teiseks: kriisi tõttu on Euroopa riikide valitsustel vähem raha sotsiaalabiks. See esitab Punasele Ristile väljakutse, millesugust me Euroopas pole varem näinud,» rääkis Daccord Taani lehele.
Kui Saksamaa, Holland ja Skandinaavia riigid on kriisiga hästi toime tulnud, siis suurenev tööpuudus ning suhteline vaesus euroliidu ida- ja lõunaosas on muutnud selle regiooni ohutsooniks.
«Kreeka Punane Rist võib pankrotistuda nagu kogu riik ja peame neid rohkem aitama. Vaadake Hispaaniat: seal on vaja, et Punane Rist rakendaks klassikalist kriisiprogrammi, mida kasutatakse tavaliselt riikides väljaspool Euroopat. Jutt on nende inimeste aitamisest, kellel pole raha toidu ostmiseks, kes on äkitselt vaesunud,» kirjeldas Daccord olukorda.
Hispaania Punane Rist on olnud sunnitud tunduvalt laiendama oma sotsiaalset tegevust riigisiseselt. Tema hoole all on otseselt üle 300 000 hispaanlase, kes on nii vaesed, et kuuluvad kõige enam haavatavate isikute kategooriasse. Eelmisel aastal peatati Somaalia või mõne teise puuduses Aafrika riigi abistamine ja kogu raha läks Hispaanias vaestele.
Yves Daccord teab oma kriisikollete kogemustest, et äärmise inimliku kitsikusega kaasnevad sotsiaalsed pinged ja vägivald. Ta hoiatas, et pole mingit põhjust, miks ei võiks sama juhtuda Euroopas.
«Vaadake näiteks toidu, kütuse ja elektri hindu. Need ainult tõusevad. Sama lugu on sotsiaalabiga. Seda on näha kogu maailmas. Meie järeldus on, et sellised revolutsioonid nagu Egiptuses ja Tuneesias ei toimunud mitte niivõrd vabaduse kui toiduhindade tõttu ja sellepärast, et võimulolijatelt ei tulnud abi,» selgitas Daccord.
«Inimestele muutub peaküsimuseks, kas nad suudavad panna leiva lauale. Kas valitsejad aitavad mul toita ennast ja perekonda? Sellist vaatenurka unustades riskime mõista valesti seda, mis maailmas toimub,» hoiatas ICRC peadirektor.
Daccord ei välista, et see, mis juhtus Põhja-Aafrikas, võib korduda Lõuna-Euroopas. «Kuni ühiskond on suhteliselt hea tervisega ja õitsev ning kuni seda jõukust on rahvale enam-vähem õiglaselt jagatud, tunnevad inimesed ennast hästi. Kui jõukus väheneb või kaob, tuleb juurde neid, kes tunnevad, et on sattunud ummikusse.»
Daccordi arvates on vägivalla levimine Euroopasse juba alanud. Ta soovitas meenutada vägivallatsemisi Londonis 2011. aastal või veidi varem Pariisis ning seejärel mõelda, mis võib varsti juhtuda Hispaanias või Kreekas.
«Kui üle poole riigi noortest on tööta ja sissetulekuta, on nad meeleheitel. Kui inimesed neis riikides tunnevad, et on väljapääsmatus olukorras, ja samal ajal kärbitakse endiselt sotsiaalabi, lähevadki asjad valesti. Seega tuleb Euroopas olla valmis sagedasemateks vägivaldseteks olukordadeks. Võimud peavad otsustama, kas midagi õnnestub jõuga maha suruda või tuleb inimeste aitamiseks leida muid võimalusi,» ei näe Daccord lihtsat väljapääsu.
Tähelepanu Euroopale
Rahvusvaheline Punase Risti komitee soovitas püstitada küsimuse nii: kas Euroopa valitsused on pakkunud lahendusi? Seni on vastus olnud eitav ja see annab põhjust muretseda. Punane Rist peab humanitaarorganisatsioonina rohkem pingutama, kuid käima peale valitsustelegi, sest üksinda napib jõudu.
«Samal ajal tuleb vaadata, kes on enim haavatavad ja keda Euroopa riigid ei suuda enam aidata. See puudutab põgenikke, kes on Kreekas kohutavas olukorras, ja vange, kellega kreeklased ei suuda enam toime tulla,» soovitas Daccord Euroopa-keskset lähenemist.
Tõelisus on see, et Punasel Ristil tuleb Euroopas kasutada oma kogemusi, mida on rakendatud kriiside puhul kaugetes riikides.
«Olen töötanud palju Mali ja Sudaani Punase Risti võimekuse suurendamise nimel. Mõningaid elemente sellest saab kasutada Euroopas. Vaja on rohkem Euroopa-keskset lähenemist ning avalikult arutada vaeste ja enim haavatavate probleeme,» ütles Daccord.
Õnneks ei usu ta Euroopas kodusõja võimalikkusse, ent nagu öeldud, tuleb valmis olla rohkemateks vägivaldseteks olukordadeks.
«Punase Risti töö muutub raskemaks. Kui kedagi ei ole kohal, siis meie peame olema,» rõhutas Daccord.
ICRC peadirektor toonitas intervjuus korduvalt, et käes on aeg, mil tuleb aidata Euroopa enda inimesi. «Kas ollakse valmis, et Punane Rist hakkab koguma raha vaeste tarvis asukohariigis ja mujal Euroopas, neile, kes pole põgenikud Somaaliast, Sudaanist ja teistest kaugetest paikadest? Tuleb harjuda, et raskused ja vägivald ei ole enam see, mis juhtub kuskil kaugel, vaid on muutumas osaks meie argipäevast,» nentis ta.