Algo Kärp ootab optimistikult uut suusatalve

Viljandi suusaklubi liige Algo Kärp peab lõppenud suusahooaega enda jaoks üldjoontes kordaläinuks. Võistlusterohkel talvel leidis mees korra mahti ka kodusel Holstre-Polli suusarajal võistelda. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi suusaklubi nimekaim liige Algo Kärp leidis, et tal oli lõppenud hooajal potentsiaali enamaks, kui ta realiseerida suutis.

Tarvastu vallast pärit Algo Kärp tunnistas, et lootis kanda kinnitada Eesti murdmaasuusatajate A-koondises, paraku jäid vajalikud normid täitmata. Eelseisvat olümpiahooaega silmas pidades nimetas ta aga hooaega kasulikuks.

Viimase võistluse tegi Algo Kärp möödunud pühapäeval: ta lõpetas Eesti meistrivõistluste 50 kilomeetri distantsi viienda kohaga.

Algo Kärp, kas murdmaasuusatajatel on nüüd võistlushooaeg päris läbi?

Ilmselt küll. Pidime minema veel Soome võistlema, aga kindel see sõit praegu pole. Koduseid lumeolusid kasutame ära viimse võimaluseni. Seejärel saan oodatud puhkusele.

Kuidas te oma tänavust hooaega hindate?

Kokkuvõttes arvan, et hooaeg õnnestus, ehkki väga rahul olla pole põhjust. Eks süües kasva isu. Päris mitmel võistlusel tunnetasin, et oleksin suutnud end paremini realiseerida. Üks selliseid oli ka Eesti meistrivõistluste viimane, 50 kilomeetri distants, kus mind oleks rahuldanud koht kolme parema hulgas.

Eesti meistrivõistluste maratoni teisena lõpetanud Jaak Mae nentis pärast sõitu, et kaks hiljutist maratoni olid veel kontides. Teie osalesite samuti neil kahel Norras peetud võistlusel.

Jaak Mael oli õigus ning tema jutt käis ka minu kohta. Minagi tegin kaasa nii Trondheimi raskel rajal ja rasketes oludes sõidetud maailmakarikaetapil kui nädal aega hiljem Birkebei-neri maratonil, mida peetakse üheks maailma raskemaks pikamaasõiduks.

Eesti meistrivõistlused olid vaid nädal aega hiljem ning korralikuks taastumiseks jäi aega napiks.

Teisalt oli mul Jõulumäel väga hea enesetunne ning olin rajal võrdlemisi kindel, et medal pannakse minu kaela. Paraku läks teistmoodi: tekkisid lihasekrambid ja õlg hakkas valu tegema. Praegu (teisipäeval — toim.) käisingi just arsti juures.

Kas saite selgust, mis õlal häda on?

Arst arvas, et valu põhjus on ülekoormuses. On hooaja lõpp ning seljataga kolm väga pikka ja kurnavat sõitu.

Valu tekitasid koormuste tõttu õlas veidi järele andnud lihassidemed. Natuke rahu ja puhkust ning sellest tülinast saab ilmselt jagu.

Alustasite hooaega maratonidega ja ka lõpetasite nendega. Miks selline valik?

Valiku tegime eeskätt järgmist hooaega silmas pidades — tuleval aastal on minu põhidistants olümpiamängude 50 kilomeetri klassikasõit.

Tänavu läbisin hooaja peale kokku kuus maratoni. Oli üsna tugev aasta nii tavadistantside kui pikamaavõistluste poolest.

Millist võistlust peate hooaja suurimaks õnnestumiseks?

Kindlasti läks mul kõige paremini Tour de Ski eelviimasel etapil. 21. koht on väga hea saavutus ning selles sõidus suutsin endast anda sada protsenti.

Missugune oli suurim altminek?

Maailmameistrivõistluste 15 kilomeetri klassikasõit. Seisund oli mul seal kahtlemata parem kui Tour de Skil, ent totaalne altminek suusavalikul nullis selle täielikult.

Ütlesite, et kasutate treenimiseks ära veel viimast lund. Kui pikka puhkust teie kui tippsuusataja endale lubada saate?

Enne suurema töö algust umbes kuu aega: eeldatavasti aprilli teisest nädalast mai keskpaigani.

Esimesed kaks nädalat on aktiivsem puhkus ehk paar kerget treeningukorda nädalas, seejärel hakkan tasapisi rattasõidu ja rahulikumate treeningutega pihta.

Nii et päris jalad seinal puhkust ei tule.

Seda ei kujuta küll ette.

Tänavu oodati teilt läbimurde aastat, ootasite seda isegi.

Jah, lootsin ka ise Eesti A-koondisesse sisse murda. Kahjuks ei õnnestunud veel normi täita.

Sellest hoolimata pääsesin koondise neljanda liikmena kõikidele klassikaetappidele, seega suutsin koduseid konkurente edestada. Korjasin hulga kogemusi.

Just varasemate kogemuste puudumise tõttu oli mul tänavu raske — kõik talvised suurvõistluste paigad olid mulle võõrad. Esimene kord rajale minnes on pinge ikka suurem.

Olete praegu üpris optimistlik, ehkki veel eelmisel hooajal tegite korra juttu isegi suusaspordist loobumisest.

Nii see oli küll. Mullu oli ka üks ebaõnnestumine teise otsa. Tänavuse hooajaga ma küll päris rahul ei ole, kuid sain juurde tubli koguse enesekindlust.

Oli palju sõite, mille puhul jäin napilt maailmakarikapunktist ilma, ent vahed olid üsna väikesed. Kui veel üks sammuke edasi astuda, peaksin suutma tuleval hooajal rahvusvahelises konkurentsis kolmekümnenda koha piirimaile sõita küll.

Mõned sähvatused ja keskmisest veidi parem päev ning ka koht kahekümne piirimail ei ole ulme. Tänavu juba üks võistlus andis sellele kinnitust.

Tänavused maratonid andsid julgust ka olümpiamängudeks. Pikad distantsid passivad mulle lühematest enam, samuti meeldivad mulle ühisstardist sõidud.