Rahalugejatele pole haiglat vaja, meile on

Tanel Rossi sõnum oli, et tervishoiu tulubaasi tuleb laiendada ja raha efektiivsemalt kasutada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vähemalt lähiajal Viljandi haigla ei kao ja säilitab üldhaigla staatuse. See seisukoht jäi kõlama  haigla 185. aastapäeva konverentsil, mis peeti läinud reedel Sakala keskuses.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim loetles meie haigla nõrku kohti: vananev personal, eriala ainuesindajate otsused ja sellest tulenev koormus, liiga suur ja amortiseerunud hoone ning halb logistika. Ta nimetas ka kahanevat ja vananevat elanikkonda — mure, mis kõlas peaaegu kõigi kõnelejate jutus.

Viljandimaa ei küüni enam omal ajal kinnitatud üldhaiglale vajaliku elanikkonna arvuga (60 000 — 100 000) maakondade hulka.

Aastatega on alumist piiri kahandatud 50 000-le ning nagu nüüd haigla nõukogu esimees, sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Rooväli teada andis, on see arv juba 40 000, kuhu me veel lahedasti sisse mahume. Ka Marelle Erlenheim kinnitas, et Viljandimaal on piisavalt elanikke üldhaigla säilitamiseks.

Lihtsama ravi maht kasvab

Tulevikuvaates nägi kantsler päeva- ja ambulatoorse ravi mahu kasvu, kõrgtehnoloogilise ja keerulise eriarstiabi koondamist suurematesse keskustesse ja e-meditsiini lahenduste laialdasemat kasutamist.

Kirurgiakliiniku, Viljandi haiglas kõige paremini noorte arstidega kindlustatud kliiniku ülemarst Andres Tiit rääkis sellest, kui hea praktikapaik on üldhaigla tudengitele.

Samas ei ole see mitmel põhjusel kuigi atraktiivne töökoht noorele kirurgile, kes õpingute lõppedes on väge ja tahtmist täis, aga kelle tegevusväli siinses haiglas on paratamatult piiratud. Pole ka kindlust tuleviku suhtes ja seni pole omavalitsustega kokkulepet, mis võimaldaks leida tööd Viljandisse suunduva meediku abikaasale.

Konverentsi modereerinud arstiteaduskonna tudeng Helen Lempu kiitis Kuressaare haiglat, kus antakse töö noore arsti abikaasale ja lasteaiakoht peres kasvavale mudilasele. Rakvere haigla maksab aga präänikuna residentidele stipendiumi.

Viljandis ühtset töökohtade pakkumist ei ole, aga haigla juhatuse esimees Priit Tampere on selles suunas samme astunud. Sõltub Viljandi linnavalitsusest ja teistest omavalitsustest, kui palju koostööst asja saab.

Haigekassa tulevane juhatuse esimees Tanel Ross kõneles, et tulubaasi tuleb laiendada ja hoiduda olukorrast, kus haigekassa ei suuda vajalikke makseid teha. Positiivselt oli ta meelestatud vaid lähiaastatest rääkides. «Ükskõik mis kandist vaadata, kolme aasta pärast on probleemid,» sõnas ta.

Iseenesest haigla ei säili

Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski nentis taas maakonna kahaneval elanike arvul peatudes, et meil on suhteliselt head lootused kohaliku haigla jätkamiseks ja õhkõrn lootus, et jääb alles üldhaigla. «Selleks, et üldhaigla säiliks, tuleb kõvasti pingutada ja tööd teha, iseenesest see ei juhtu.»

Servinski ütles, et pole leidnud viljandlasena vastust küsimusele, kuidas tema arstiabi saab, kui haigla kinni pannakse. See mure vaevab enamikku viljandimaalasi.

Möödunud aastal sai Viljandi haiglas abi 29 888 patsienti Viljandi linnast ja 37 769 maakonnast. Ilmselgelt linna poole kiiva arvu põhjendati sellega, et maalt on keeruline arsti juurde tulla. Veel raskem on maainimestel pääseda arsti juurde Tartusse või Tallinna.

Üritusel osalenud arstid olid hämmelduses konverentsipäeva hommikul Vikerraadios kõlanud väitest, et Viljandi haiglas käinud lahkuvad enamasti halbade emotsioonidega. Kuigi konverentsil räägiti ka suhtlemisraskustest, ei olnud see sugugi peateema.

Haigla vajalikkust kinnitas vaheajavestluses sisekliiniku staažikas arst Mai Soots, kes ütles, et haigla arstide juurde on pidevalt järjekorrad. «Järelikult on meid vaja.»