Lauatennis muudab vahetunnid põnevaks

Vahetundides on Valuoja põhikooli lauatenniselaudade ümber enamasti suur hulk lapsi. Võisteldes tuleb õpilastel järgida püramiidisüsteemi reegleid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi Valuoja põhikooli lapsed on nakatunud lauatennise mängimise pisikuga: nad peavad turniire püramiidisüsteemis, mis on tekitanud hasarti nii õpilastes kui nende juhendajates.

Alates detsembrikuust ripub kooli teise korruse koridoris lauatennisepüramiid, kus on kirjas kõigi selle süsteemiga liitunud õpilaste nimed. Reeglite järgi võib igaüks neist kaaslasi mängule kutsuda ning parandada nõnda oma asukohta püramiidi järjestuses.

Kui õpilane on konkurendi välja kutsunud, tuleb tal see kirja panna püramiidi juurde riputatud väljakutsete lehele. Hiljem kannavad lapsed sinna ka mängu tulemuse, mille põhjal teeb algklassiõpetaja Katrin Tensing püramiidi kohtade asetuses muudatusi.

«Püramiidiga on nii palju tegemist, et vahetundides ei õnnestugi mul õpetajate toas viibida,» tunnistas Tensing, kelle algatusel kõnealune süsteem kasutusele võeti. «See kõik on aga väga põnev.»

Sai eeskuju tennisemängust

Katrin Tensingu sõnul on praegu püramiidi nimekirjas 38 last. «See on terve klassitäis õpilasi, mis on minu arvates suurepärane tulemus,» leidis ta.

Püramiidisüsteemi idee tekkis õpetajal tänu oma hobile tennisemängule — sealgi on niisugune püramiid kasutusel.

«Tööõpetuse õpetaja tegi mulle püramiidi jaoks vineerist aluse, millele kleepisin rohelise paberi ning koolimappidest võetud taskud. Püramiidi reeglid muutsin lastele kohaseks,» jutustas ta.

Tensing tõdes, et tänu püramiidisüsteemile on koolis vahetundide ajal märksa suurem kord: võistlejad teavad, kellega mängima peavad, ning teised vaatavad nende heitlust pealt. Reeglites on kirjas ka see, et halva käitumise või õppeedukuse korral langevad võistlejad püramiidist välja.

«Õpetajad kaebasid, et lapsed hoiavad tunnis lauatennisereketit käes ning kella helisedes tormavad kohe koridori, et saaksid esimesena oma mängu alustada,» kõneles Tensing. «Nüüd peab reket reeglite kohaselt tunni ajal kotis olema ning laps peab õpetajale alluma.»

Pedagoog lisas, et kui esialgu laenutas ta õpilastele reketeid, siis nüüd on igal suuremal huvilisel kaasas oma reket ja pall.

Õpetaja arvates võib Valuoja kooli nimetada juba lausa lauatennisekallakuga õppeasutuseks, sest see mäng on seal suurt populaarsust kogunud.

Koolimaja koridoridesse on üles pandud viis eri suuruses lauatenniselauda, millel õpilased saavad vahetundide ajal kätt harjutada, ja neid on plaanis veel juurde soetada.

Kõik see sai alguse neli aastat tagasi, kui Katrin Tensing hakkas koolis rääkima, et lauatennis aitaks lastel vahetunde huvitavaks muuta. Nooruses oli ta ise olnud tugev lauatennisist, koguni Eesti noorte meister ja Nõukogude Liidu koondise liige.

Esimene laud tuli raskustega

Katrin Tensing tõdes, et esimese laua muretsemine ei läinud sugugi kergelt. «Korjasime selle raha kokku saja krooni kaupa. Rääkisin oma mõttest kõigile tuttavatele ja nood tegid annetusi. Raha saime ka Sakala lauatenniseklubilt ja Peeter Allikojalt, Unistar Autolt, Leviehituselt ning linnavalitsuse projektist «Koolimajade uksed avatuks ja aknad valgeks». Ülejäänud summa pani kool ise.»

Täismõõtmetes lauatenni­se­­laud läks maksma umbes 5500 krooni.

Õpilased võtsid uuest võimalusest kohe agaralt kinni. «Neil käis mängimise pärast lausa võitlus,» nentis Tensing.

Pärast tunde hakkas õpetaja juhendama lauatenniseringi.

Väiksed lauad on ise tehtud

Laste suur huvi pani õpetaja mõtlema veel ühele mängulauale. Aasta hiljem see tänu direktor Matti Oravale ostetigi, kasutades peamiselt kooli enda raha. Laud paigaldati maja teisele korrusele.

Õpilaste vahel hakati korraldama lauatenniseturniire ning koolil tekkis koostöö ka spordikooli treenerite Kert Villemsi ja Rein Tischleriga. Nood juhendavad seal praegugi algklassilaste lauatenniseringi.

«Laudu jäi aga ikka väheks,» märkis Katrin Tensing laste kasvavast mänguhimust kõneldes.

Õpetaja tõdes, et kuigi Kert Villems rääkis talle väiksemat ja odavamat sorti laudadest, ei olnud nende ostmine koolile jõukohane.

«Siis näitasin väikseid laudu meie kooli tööõpetuse õpetajale Margus Mikkorile ning too leidis, et neid on võimalik järele teha,» jutustas Tensing. «Nõnda valmistaski ta vineerist kolm lauda, millele ostsime võrgu peale. Kaks neist on nüüd algklasside korrusel ja üks suures koridoris.»

Tensing lisas, et loodetavasti jõuab Margus Mikkor veel mõne laua meisterdada.

«Lapsed on hoos ja mina ise olen samuti vaimustuses, et püramiidisüsteem nii hästi tööle on hakanud,» lausus ta. «Ja muidugi on mul hea meel, et kõik lauad on sellele koormusele üllatavalt hästi vastu pidanud.»