Liba-Sakala: Uhke köisraudtee on viimaks ometi valmis

Viljandi linnapea Loit Kivistik, abilinnapea Argo Agasild ja haiglajuht Ülle Lumi katsetasid kolmapäeval köisraudtee töökindlust ja mugavust. Foto: Guentin Buratino

Eeloleval pühapäeval avatakse pidulikult kauaoodatud Viljandi köisraudtee, mis tänu asjaolude kokkulangemisele ja muinsuskaitsjate aktiivsele tegevusele asub küll hoopis mujal, kui algul kavandatud.

Kui aastaid on räägitud köisraudtee rajamisest üle Viljandi järve, siis nüüd sai projekt teoks linna põhjapiiril.

«Koht pole küll nii atraktiivne kui järvepiirkond, aga see-eest läks asi seal maksma ligi viisteist korda vähem,» rääkis linnavalitsuses projekti eest vastutanud spetsialist Urho Tuhk.

Plusse on uuel asukohal linnaametniku sõnul veelgi. «Et liin kulgeb Viljandi haigla ja Peetrimõisa vahel, on sõit mitu korda pikem kui lihtsalt üle järve minek,» kiitis Tuhk.

Üle järve plaanitud köisraudteele heitsid kritiseerijad ette ka seda, et sellel pole praktilist funktsiooni, sest Närska-poolses otsas pole inimestel midagi teha.

Peetrimõisa ja haigla vahelisel liinil on aga Tuha sõnul praktiline väärtus, sest nii saavad selle linnaosa elanikud otseühenduse haiglaga. «Esiteks on see mugav — õhusõit on ju ajavõit — ja teiseks ohutu, sest inimesed ei pea sõitma tehniliselt korrast ära linnaliinibussiga,» rõõmustas ametnik.

Peaaegu muidu saadud

Köisraudtee projekt sai teoks koostöös Eleringiga, kelle kõrgepingeliine mööda uued vagonetid sõitma hakkavad. «Kui linnavalitsus meie poole pöördus, ei osanud me esmalt öelda ei böö ega möö. Asja vaaginud, olime aga ettevõtmisega päri, sest sellist plaani pole enne nähtud,» rääkis Eleringi esindaja. «Et vool on liinides niikuinii sees, ei too see meile kaasa mingeid kulutusi,» lisas ta.

Linn maksab Eleringile liinide kasutamise eest sümboolset tasu, mille suurus on konfidentsiaalne.

Ka vagonettide hankimine ei läinud linnale kuigi kalliks, sest need muretseti saaste­kvootide müügist saadud raha eest. «Et linn ise keskkonda ei saasta, müüsime kõik kvoodid Kösti veepuhastusjaamale, las haisutavad,» rääkis Urho Tuhk.

Ainus kulutus, mis linnal tuleb teha, on sõitjatele jagatavate spetsiaalsete tunkede ja kiivrite ostmine. «Et liiklus toimub kõrgel õhus, ei saa me ohutusreeglitest mööda vaadata. Oleks ju nõme, kui heale ettevõtmisele heidaks varju mõni juhuslik surm,» leidis Tuhk. Veidi tuleb maksta ka kahele mehele, kes aitavad liini otstes inimesi vagunisse.

«Ronida on vaja mitukümmend meetrit ja vanematel inimestel võib vaja minna veidi abi. Kaks reisisaatjat siis ergutavad neid vajaduse korral,» lausus ametnik.

Silmapiiril on Tartu

Haigla—Peetrimõisa liinil hakkab esialgu liikuma kolm vagunit, igaühte mahub üks inimene. «Kui huvi on suur, siis muretseme juurde,» ütles Urho Tuhk. Vagun liigub kiirusega kuni 45 kilomeetrit tunnis.

Et Eleringi liin jõuab otsaga välja Tartusse, ei piirdu linnavalitsuse plaanid praeguse lõiguga. «Hakkame läbi rääkima Tartu linna ja vahepeale jäävate valdadega, et oleks võimalik saada köisraudteeühendus Tartuga,» rääkis Tuhk. «Kui see õnnestub, oleks Viljandi haigla patsientidel kiire ühendus Tartu Maarjamõisa haiglaga ning haigla saaks bensiini pealt raha kokku hoida.»

«Kokkuvõttes on tegemist win-win, et mitte isegi öelda win-win-win situatsiooniga, kus võidavad kõik,» lisas Tuhk.